Äriplaani 2018 võti on innovatsioon

29. september 2017, 08:30
Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2018 räägiti, et käes on hea aeg teha julgeid otsuseid.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170929/NEWS/170929661/AR/0/AR-170929661.jpg

Eile toimunud Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2018 rääkisid tippettevõtjad enim innovatsioonist ja selle hädavajadusest: koduste pakiautomaatide ideest ja nutilampidest kuni iPadist juhitava automaatikani põllumajanduses.

Jõuti järeldusele, et tuleb teha midagi nii, nagu ei tee veel keegi teine. „Visake minema graafikud ja statistika. Need näitavad minevikku, aga mitte tulevikku. Tulevik tekib ootamatust telefonikõnest või sündmusest. Ta tuleb neist muutustest turul, mida me veel ei tea,“ rääkis investor ja Ober-Hausi asutaja Paul Oberschneider. „Ma ütlen teile, et ärge konkureerige. Mõelge hoopis, kuidas teha midagi teisiti – nii nagu veel mitte keegi teine ei tee,“ soovitas ta.

Ka investor Ahti Heinla sekundeeris start-up ettevõtetest rääkides, et asutaja on sageli käimalükkaja, mitte käigushoidja – asutaja pigem loob uut kui hoiab töös olemasolevat. Seejuures vajab asutaja ühiskonnalt optimismi, märkis Heinla.

Pankur, LHV Groupi suurim aktsionär Rain Lõhmus innustas ettevõtjaid suurelt mõtlema. „Ettevõtlus ei ole selline, et eat, move, võida riigihange, shit – ja repeat. Tuleb mõelda suuremalt,“ sõnas ta. Sama sõnum oli tal ka riigijuhtidele. Lõhmus nentis, et viimane suurem muudatus Eestis oli ettevõtete tulumaksureform. „Pärast seda pole minu hinnangul midagi radikaalsemat tehtud, samal ajal on teised end liigutanud. Meil kuidagi elatakse loorberitel ja dogmadel,“ arvas pankur. Tema tahaks näha, et Eestis tehtaks midagi naabritest radikaalsemalt. 

Lõhmus ise on LHVga pilgu Suurbritanniasse pööranud. „Meil on selge plaan kanda kinnitada Suurbritannias, sest peab olema lähedal klientidele. Ja LHV uus ärisuund on olnud fintech’idele, alternatiivsetele teenusepakkujatele teenuse osutamine. Sellega on läinud hästi,“ ütles ta. „Enamik neist alustavad suurtes linnades, aga isegi kui alustavad Räniorus, siis on nende esimene lennupilet Londonisse,“ ütles ta.

Ettevõtja vajab noori ja nutilahendusi

Kui Cleveroni aktsionär Arno Kütt tutvustas Äriplaanil ettevõtte ahjusooja koduse, mobiiltelefoniga ühilduva pakiautomaadi prototüüpi, siis innovatsioon pole vähem tähtis ka väga traditsioonilistel aladel nagu põllumajandus. Nii rääkis end laval 21. sajandi talupojaks nimetanud Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets, kuidas tema talu on arenenud 1992. aasta ühe Belarus-traktori ja ühe töötajaga ärist paarikümne töötaja ja isesõitvate traktorite ning iPadist juhitava automaatikaga põllumajandusettevõtteks.

Läänemets sõnas, et tema valdkonna suurim väljakutse on leida noori, kes tahaks maal elada ja väärtust luua. Ja just siin tuleb appi innovatsioon. „Maatöö pole enam nii must. Nutilahendused teevad noorte jaoks töö huvitavaks ja palka oleme ka suutnud maksta üle keskmise,“ rääkis Läänemets, kel on ka kolm poega, kes äris juba kaasa löövad.

Kütusefirma Olerex aktsionär Antti Moppel toonitas e-Olerexi tähtsust, mis vabastab sadu ja tuhandeid töötunde, tuues efektiivsuse ja võimaldades investeerida. „Meie tunneme pidevalt innovatsiooninälga,“ ütles Moppel. Näiteks tõi ta internetti ühendatud tanklavalgustid, millega analüüsida liikumist ja sellest tulenevalt efektiivsust tanklates.

Oberschneider puudutas ka innovatsiooni karmimat poolt. Nimelt suletakse tema sõnul USAs kaubanduskeskusi ja sama on algamas ka Suurbritannias. Inimesed ostlevad internetis. Pankadele tähendab toimuv aga lootusetut olukorda: varem sada miljonit väärt olnud kaubanduskinnisvara on ühel hetkel väärt 10 miljonit. Samas on internetikaubandus paljudele võimalus – kas või Cleveronile, kes raporteeris tehingust rahvusvahelise gigandi Inditexiga.

Naabrid keedavad rammusat suppi

Kui ettevõtjad rääkisid oma lugusid ja tutvustasid uusi lahendusi, siis Eesti Panga pesident Ardo Hansson pani lennukad ideed laiemasse majanduspilti. Ja see pilt on märgatavalt rõõmsam kui on raporteeritud viimasel paaril Äriplaanil enne tänavust. Nagu Eesti puhul ikka, on siin oluline roll meie naabrite käekäigul. „Supp on muutunud oluliselt rammusamaks siin meie katla ääres. Lähinaabrite nagu Läti, Leedu, Soome ja Venemaa majandus on paremas seisus kui enne,“ rääkis Hansson. Ta jätkas, et eksportööridele on tulnud oluline leevendus: hinnad kasvavad, mahud kasvavad. „Palgad kasvavad kiiresti, aga kasumid kasvavad ka kiiresti,“ rääkis keskpanga juht.

Rõõmustav on seegi, et majanduskasv on Hanssoni sõnul muutunud rohkem ekspordi- ja investeeringutepõhiseks, seda varasema sisetarbimispõhise asemel. „Selle aasta esimeses pooles suurenenud investeeringud annavad lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkuse kasvul põhinevaga,“ rääkis ta. Hansson märkis, et tekkinud on tugev kasvutsükkel kuid keskpanga juhile omaselt ei loobunud ta ka hoiatavast noodist: „Praeguseks umbes 6%ni küündiva majanduskasvu jätkumist ei maksa oodata.“

Majanduskonverentsil Äriplaan 2018 kõlanud makropilt oli pigem positiivne.

Õhus ehituse ülekuumenemine?

Üks teema, mis tänavusel ettevõtjate konverentsil tõstatus, oli ehitusvaldkonna buum või siis buumi puudumine. Arvamused olid erinevad. Kui keskpanga juht Hansson märkis, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks oma kulutustes seda arvesse võtma, et teised sektorid ei kannataks, siis ehitusfirma Rand & Tuulberg Grupi aktsionär Raivo Rand teatas, et mingit buumi pole. Ta kutsus hoopis üles teedeehitusse investeerima ja teatas, et selleta hakkab Eesti hääbuma.

„Ehituses buumi ei ole. Kui kasvab majandus, kasvavad ehitusmahud, aga majandus ei saa kasvada ilma ehituseta,“ rääkis ta. Buumi ei näita Ranna sõnul ka ehituse mahud. „Vastupidi – hakkame veel kasvama,“ sõnas ta. Ja kui mõni sektor ehk kuumenebki liialt, nt kaubamajade ehitus, siis rajatakse ka tootmishooneid ning Rand usub viimaste osas trendi jätkumist.

Rand rääkis omapärasest ohust ehitusturul. Nimelt küsis ta, et kes meil Eestis siis õigupoolest ehitavad. Ja selgus, et 9500st Eesti ehitusettevõttest 8500 on kuni 9 töötajaga mikroettevõtted. „Aga seejuures on turult ära kadunud palju suuri ja tugevaid alltöövõtjaid. Mikroettevõtetel on väga lihtne vana firma põhja lasta ja uus võtta, aga tööviljakust kasvatada on nii väga raske,“ nentis ta.

Eespool kirjeldatud innovatsiooni teemat puudutas ka Rand, kes nentis, et kindlasti tulevad ehitusse robotid. Aga jääb ka labidas. „Labidas jääb ikka ehitusplatsile. Iseasi, kas ta on nii segune nagu seni,“ ütles Rand.

Üks küsimus: millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2018. aastal?

 

Investor Ahti Heinla:

"Arvan, et üleilmastumine soosib nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis globaalseid ettevõtteid – välismaised globaalsed ettevõtted trügivad üha rohkem Eesti turule ja teistpidi Eesti ettevõtetel, kes oma turuna näevad eelkõige maailma väljaspool Eestit, läheb hästi."

Suurettevõtja Ain Hanschmidt:

"Suurimad ohud on esiteks Euroopa Keskpanga varade kokkuostu programmi lõpetamine (praegu ostetakse 60 miljardi euro ulatuses kuus). Teiseks laenuintresside tõus. Kolmandaks valitsuse rumalad otsused. Neljandaks avaliku sektori kulude kiire ja kontrollimatu kasv. Viiendaks riigisektori liiga suur ja kasvav osatähtsus SKPs.

Suurimad võimalused on esiteks ettevõtetes kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine. Teiseks kulubaasi allaviimine, et olla konkurentsis. Kolmandaks leida rahvusvahelises tööjaotuses oma koht, selge konkurentsieelisega. Ja neljandaks riiklikul tasandil saada naaberriikidega, kes on ka meie peamised kaubanduspartnerid, hästi läbi."

Ain Hanschmidti (vasakul) sõnul on Eesti ettevõtjate üks eduvõimalustest uuel aastal ettevõtetes kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine.

Investor Paul Oberschneider:

"Arvan, et suurim oht on rahulolu ja mõtlemine, et kõik on juba tehtud. Eesti on terves Euroopas esile kerkinud kui IT-keskus (tech-hub) ja oluline on olla edasi innovatiivne ja toetada ettevõtete tehnoloogia arengut. Skandinaavia ja ülejäänud Euroopa lähedus teevad Eesti tähtsaks keskuseks nende ettevõtete jaoks, kes otsivad digitaalseid lahendusi."

Pangajuht Erkki Raasuke:

"Kõige suurem oht on mitte piisavalt kiire areng ning mitte kohanemine muutuva keskkonnaga. Tehnoloogia areng koos muutuvate tarbijaharjumustega avaldavad väga tugevat mõju paljudele vanadele ja traditsioonilistele ärimudelitele. Kui Eesti ettevõtted ei arene ja kohane piisavalt kiiresti ja julgelt, siis hääbutakse. Võimalus on kasutada Eesti suhteliselt paindlikku ettevõtluskeskkonda, madalat (ent kahjuks kasvavat) bürokraatiat ja kohanemisvõimelist tarbijaskonda, et proovida uusi lahendusi, tooteid ja teenuseid. Käes on hea aeg teha julgeid otsuseid."

Suurettevõtja Arno Kütt:

"Suurim oht maailmas on üleüldine ebastabiilsus (ISIS, Põhja-Korea, Venemaa jne) ja see mõjutab kindlasti ka Eestit. Lokaalselt pean suurimaks ohuks või õigemini piduriks kvalifitseeritud tööjõu nappust. Võimalusena näen, et Eesti muutuks allhankijariigist rohkem oma toodet või teenust pakkuvaks riigiks. Suur võimalus on ka lihttöö automatiseerimine ja robotite massilisem kasutuselevõtt. Kindlasti tuleks rohkem rõhku panna nutikale ekspordile."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    29. September 2017, 08:26
    Otsi:

    Ava täpsem otsing