Miljonikahju tõi vangistuse

02. oktoober 2017, 06:00
"See on minu isiklik perekonnateema," leiab Valter Malm, kes keeldus kommenteerimast kokkulepet prokuratuuriga.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171002/NEWS/170929621/AR/0/AR-170929621.jpg

Valga leivatehase eksomanik Valter Malm jäi süüdi ulatuslikus kelmuses, omastamises ja maksejõuetuse põhjustamises. Tingimisi vangi mõistetud Malm sai ka ettevõtluskeelu.

Malm otsustas prokuratuuriga kokkuleppele minna. Praeguseks on temaga seotud kriminaalasja mässitud firma MRP Ärigrupp mehe vastu ka pankrotiavalduse esitanud.

“Hoiatan teid sõbralikult. Jätke mind rahule! Mind ei ole vaja hakata nende küsimustega tüütama ja ärritama. Olen tavaline lihtne eraisik, pole poliitikas ega mingis asjas. See on minu isiklik perekonnateema ja ma ei kavatse seda mitte kellelegi mitte kuskil mitte kunagi kommenteerida,” teatas Malm, kui kõlasid küsimused kokkuleppele mineku ja tema vastu esitatud pankrotiavalduse kohta. “Kui ilmub mingisugunegi artikkel minuga seoses, siis läheb asi otse politseisse.”

Varem Reformierakonda kuulunud ja Valga volikogu aseesimehe toolil istunud Malm kulutas ja omastas prokuratuuri süüdistuse järgi äripartneri Roland Põdraga enda firma MRP Ärigrupp vara aastate jooksul kogusummas 841 000 eurot. Peale selle jäi riigil skeemitamise tõttu saamata üle 200 000 euro tulumaksu.

Tunnistas end süüdi

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristiina Laasi sõnul võttis Malm kohtus süü omaks. „See näitab, et Valter Malm sai aru, mida ta oli valesti teinud ning oli valmis oma tegude eest ka vastutust kandma,“ ütles Laas, kes lisas, et Malmi kuriteod olid rasked, mida kinnitavad nii kriminaalasja mahukus kui ka suur varaline kahju.

Kohus tunnistas Malmi kokkuleppemenetluses süüdi suures ulatuses toime pandud kelmuses, grupis toime pandud omastamises, maksejõuetuse põhjustamises ja maksukohustuse varjamises.

Malm sai nelja aasta pikkuse vangistuse, millest ta on eeluurimise ajal ära kandnud 29 päeva. Kui Malm neli aastat kestva katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, siis ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele. Peale selle määras kohus Malmile sama pikaks ajaks ettevõtluskeelu. Äriregistri andmetel on tal lisaks kehtiv ärikeeld aastast 2012.

Menetlus pooleli

Malmi äripartneri, samuti endise Reformierakonna liikme ja ärikeelu saanud Roland Põdra ja endise PRIA ametniku Tiina Tõnissoo üle jätkub protsess üldmenetluses.

Malm ja Põder juhtisid varem firmat MRP Ärigrupp. Prokuratuur võttis luubi alla aastad 2008 kuni 2012, mil süüdistuse järgi kulutasid ja omastasid nad ettevõtte vara 841 000 euro ulatuses.

Põder ja Malm võtsid firmale põhjendamatuid kohustusi. Kuna nad eelistasid oma huve teiste võlausaldajate huvidele, põhjustasid nad sellega ettevõtte maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse, seisab süüdistuses.

Kokku üritasid mehed süüdistuse kohaselt tekitada ettevõttele üle kolme miljoni euro kahju, kuid tsiviilhagid esitati väiksemas summas, sest osa tehinguid tunnistati hilisemas pankrotimenetluses kehtetuks.

Käigus eri skeemid

Kriminaalasja uurimisel selgus, et Põder kasutas koos Malmiga ettevõttest raha väljakandmiseks erinevaid skeeme. Näiteks esitas ettevõte pangale laenuraha väljamaksmiseks dokumente tööde kohta, mida tegelikult ei tehtud ning osa laekunud laenurahast liikus hoopis nende isiklikele kontodele.

Samuti tegid mehed süüdistuse põhjal tehinguid kolme Valga kinnistuga. Selle mõte oli viia vara ettevõttest välja ning tekitada endale kunstlik eelis teiste võlausaldajate ees. Kuna ettevõttel polnud pärast tehinguid enam vara pangalaenu tasumiseks, läks ettevõte põhja. Firma pankrotistus seitse aastat tagasi ja üleval on siiani ligi 12 500eurone maksuvõlg.

Tulumaks õhus

Ühtlasi süüdistatakse Põtra selles, et ta jättis maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides kajastamata kinnistute müügilt saadud tulu. Nii jäi riigil saamata kokku 212 000 eurot tulumaksu.

Põtra ja Tõnissood süüdistatakse lisaks rahapesus, sest nad tegid ettevõttest välja viidud rahaga tehinguid, millega raha kriminaalset päritolu varjata.

Samuti sai Tõnissoo süüdistuse soodustuskelmuses. Nimelt taotles ta aastail 2009 kuni 2011 oma firmale PRIA-lt pettuse teel ligi 63 000 eurot investeeringutoetusi. PRIA maksis lõpuks välja 34 000 eurot. Tõnissoo töötas samal ajal PRIA-s ametnikuna, riigitöölt lahkus ta omal soovil 2012. aastal.

Prokuratuuri taotlusel arestis Tartu maakohus võimaliku konfiskeerimise tagamiseks ligi 340 000 euro väärtuses süüdistuse saanute pangakontodel olnud raha ja ühe kinnistu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2017, 15:00
Otsi:

Ava täpsem otsing