Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pandipakend süüdistab valitsust äriplaani nurjumises

    Eesti Pandipakendi juht Rauno RaalFoto: Erakogu

    Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend teatas, et loobub plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest, sest kardinaalselt on muutunud Eesti majanduspoliitiline olukord.

    Organisatsiooni selgitusel otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) käesoleva aasta juulis toetada 1,07 miljoni euroga Eesti Pandipakendi algatatud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu projekti. Ettevõtmise käigus oleks Eestis loodud võimekus siin tekkinud PET-pudelite kohapeal ringlusesse võtmiseks ehk neid oleks saanud kasutada uute, toiduainetööstusele sobilike pakendite tootmiseks. Toodetav PET-jäätmetest kõrgekvaliteediline helves olnuks omakorda uuesti kasutatav kohalike tootjate pakendites. Projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
     

    Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 320 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.

    Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raal teatas aga pressiteate vahendusel, et praeguseks on Eesti majanduspoliitiline olukord kardinaalselt ja ülimalt kiires tempos muutunud ja muutub kindlasti ka edaspidi. „Alkoholiaktsiisi on ilma laiema mõjuanalüüsita korduvalt ja järsult tõstetud ning seda tõstetakse järgmisel aastal veelgi, selle tulemuseks on plahvatuslik piirikaubanduse teke. Suures pildis mõjutab riigi tekitatud olukord Eesti majandust, lisaks kärbib siinset joogitööstust, kuid mis kõige kurvem, sunnib loobuma projektidest, mis aidanuks Eesti sammukese lähemale ressursside säästlikule ringmajanduse mudelile,“ selgitas Raal.
    Tema sõnul on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk tugevas langustrendis, samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama.
    Selgelt väheneva pandipakendite mahu ja keerukaks muutunud finantsolukorra tõttu on EPP omanikud - tootjaid, maaletoojaid ja jaemüüjaid koondavad erialaliidud üle vaadanud pikalt planeeritud plastjäätmete väärindamise projekti ning jõudnud järeldusele, et vähenevate materjali mahtude ja karmi kulupoliitika kontekstis on sellise projekti teostamine liialt riskantne. Tehas ja vastavad kõrgema profiiliga töökohad jäävad loomata.
    Eesti Pakendiringlusele mõeldud enam kui miljon eurot läheb aga uuele ringile.  „Projektile eraldatud toetust ei ole välja makstud. Raha suunatakse järgmisesse taotlusvooru, et toetada teisi projekte,“ rääkis KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
30 aastat palgatõusuta: Jaapan survestab ettevõtjaid töötajatele lisa andma
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.