Kirjanen: pidin peeglisse vaatama

Kui kõne alguses selgub, et ajakirjanik soovib vestelda Rikaste TOPist, kostab Kirjanen, et ei taha sellest rääkida. „Ohoh!“ on seejärel Kirjaneni siiras kergelt naerune emotsioon, kui kuuleb, et maandus edetabelis seekord esikohale. „Väga vahvad rehkendused on teil. Saatke küsimused meili teel, aga muidugi ütlen kohe ära, et TOPis olemine ei eruta mind kuidagi. See on väga spekulatiivne.“

Peale esikoha saavutamise kuulub Kirjanen sel aastal Rikaste TOPis ka kõige kiiremini vara kasvatanud ettevõtjate sekka. Aastaga kasvas Kirjaneni vara väärtus Äripäeva arvutuste põhjal peaaegu 80 miljoni euro võrra.

Järgnev intervjuu on tehtud e-kirja teel.

Aasta ärimehe tiitli sain väga ägeda tehingu eest, mis oli sellel hetkel ja olukorras Eestis ainulaadne ja ka meie jaoks suur õnnestumine. Tunnustus oli arusaadav. Rikaste TOP on oma olemuselt spekulatiivne ja tulemus minu jaoks arusaamatu. Kuna ma ise teiste rahakotist suurt ei huvitu, siis ei ole sellel ka minu jaoks väärtust.

Millised on olnud Graanul Investi suurimad õnnestumised mullu ja sel aastal?

Lõpetasime just Osula koostootmisjaama käikuandmise. Hästi on läinud metsaettevõtetel, ka grupina oleme äärmiselt keerulises turusituatsioonis suutnud küllaltki hästi hakkama saada. Igal aastal ei saagi vau-projekti teha.

Meie värsked huvid on seotud uute turgude ja natuke teiste toodetega – puidukeemia ja võimalike uute energiaprojektidega Euroopas. Kokkuvõttes on hea meel, et saime kenasti hakkama vahepealse keerulise turusituatsiooniga ja loodame oma potentsiaali realiseerida oluliselt paremini järgmisel aastal.

Mäletan, et paar aastat tagasi rääkisite, et julgete vabandust paluda ja vigu tunnistada ning olgu visiitkaardil kirjas tegevjuht või mõni teine ametinimetus, on vigade tegemine loomulik. Millised on teie vead aasta aja jooksul olnud?

Üks selgelt minu initsiatiivil ettevõttes veetav projekt oli Belgia energiaprojekt. Lähtusime oma strateegilisest ambitsioonist ja kaardistasime riske ning proovisime neid igal moel maandada, aga kotermann kargas lõpuks ikka nurga tagant välja. Olime selle aasta alguses sunnitud projekti arendamise lõpetama, millest on kahju, sest see olnuks väga huvitav.

Samas äkki õigel ajal pistiku seinast väljatõmbamine ja riskile piiri panemine on pikas viskes hoopis õnnestumine. Eks seda näitab aeg.

Kelle otsa sa ettevõtte juhina ikka vaatad – peeglisse. Minu poolt suur viga ja paljudele meeletu hulk kulutatud energiat, aga mis peamine: meeletu kogemus ettevõtte ja inimeste jaoks. Kui järgmine kord midagi sellist ette tuleks, siis teeks juba kindlasti ära.

Millised sihid on paigas järgmiseks aastaks?

Arvan, et siinjuures on parim loogika, et teeme ära ja siis räägime. See on ka üks peamisi eraettevõtte eeliseid.                                                       

Eelmise aasta sügisel esinesite konverentsil Äriplaan, kus olite kriitiline poliitikute tegevusetuse suhtes suurinvesteeringute Eestisse meelitamisel. Kas praegu näete selles muutusi?

Suurinvesteeringuid meelitab siia keskkond ja siin tegutsevate ettevõtete kogemused. Kas keskkond on läinud ettevõtluse jaoks paremaks, selle küsimuse kohta on teil vast rohkem informatsiooni? Mina ei ole näinud viimaste aastate jooksul veel ühtegi sisulist initsiatiivi, mis parandaks Eesti kui investeeringute sihtriigi rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Millised on Eesti ettevõtlusmaastiku kõige kriitilisemad kohad?

Ebastabiilne maksukeskkond, läbimõtlemata tööstuspoliitika ja olematu regionaalpoliitika.

Milline mulje on teil viimasel ajal jäänud valitsuse tegevusest?

Mulle tundub, et meil on praegu seoses Euroopa Liidu eesistumise ja kohalike valimistega lihtsalt rahulikum aeg. See, kuidas poliitilised initsiatiivid, nagu maksud, tekivad ja kaovad ja milline on selle taga kogu dünaamika, mina aru ei saa.

Olen ettevõtluses tegev pea 20 aastat ja kui mina sellest aru ei saa, siis arvan, et suurem osa ettevõtjaid ei saa sellest aru. See tähendab, et kindlustunnet ei ole ja investeeritakse palju vähem, kui võiks või peaks.

Kokkuvõttes, see valitsus alustas oma sõnumites positiivselt ja oli näha, et ühiskondlik stagnatsioon on lõppenud, aga järgnevad sammud ei ole seda paraku üldse kinnitanud. Vastupidi, olukord on läinud pigem hullemaks.