• Jaga lugu:

    Maksureform pidurdab palgasurvet

    Swedbanki logo pangahoonel.Foto: Reuters/Scanpix

    Maksuvaba miinimumi tõstmine peaks Swedbanki hinnangul uuel aastal ettevõtjatel palgasurvet mõnevõrra leevendama ja brutopalga kasvuprotsendiks prognoositakse 5 protsenti, hindadega korrigeeritud netopalga kasvuks aga 9 protsenti.

    "Järgmisel aastal kiire palgakasv ilmselt jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada," kommenteeris Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik pressiteate vahendusel. "Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Ka miinimumpalga tõus on 2018. aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem," kommenteeris Elmik.
    Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. "Tööjõupuudus on äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus," ütles ta.
     
    Elmik märkis, et palgatöötajate ostujõu kasv on sel aastal aeglustunud, kuna hindade tõus kiirenes. Hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk tõusis kolmandas kvartalis 4 protsenti. "Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kerkis hindadega korrigeeritud jaemüügi maht vaid 2 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes," ütles ta.
    Majapidamiste finantsseis on Swedbanki hinnangul reaalse ostujõu kasvu olulisest aeglustumisest endiselt hea. "Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on kõrgeimal tasemel viimase kahe kümnendi jooksul. Hoolimata elavast kinnisvaraturust kasvavad majapidamiste hoiused endiselt laenudest kiiremini. Oktoobris oli majapidamiste hoiuste maht 9% ja laenude maht 7% suurem kui aasta tagasi," lisas Elmik.
    Kolmandas kvartalis kasvas keskmine kuupalk statistikaameti andmetel 7 protsenti 1201. Osalise tööajaga töötajate sissetulekuid arvestav maksuameti mediaanpalga näitaja kasvas aastaga 8 protsenti 909 euroni. Elmik tõi välja, et maksuameti andmete järgi on palgakasv viimastel aastatel olnud protsentides arvestatuna kiirem palgaskaala alumises otsas, eurodes arvestatuna aga skaala ülemises otsas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.