"Järgmisel aastal kiire palgakasv ilmselt jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada," kommenteeris Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik pressiteate vahendusel. "Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Ka miinimumpalga tõus on 2018. aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem," kommenteeris Elmik.

Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. "Tööjõupuudus on äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus," ütles ta.

 

Elmik märkis, et palgatöötajate ostujõu kasv on sel aastal aeglustunud, kuna hindade tõus kiirenes. Hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk tõusis kolmandas kvartalis 4 protsenti. "Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kerkis hindadega korrigeeritud jaemüügi maht vaid 2 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes," ütles ta.

Majapidamiste finantsseis on Swedbanki hinnangul reaalse ostujõu kasvu olulisest aeglustumisest endiselt hea. "Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on kõrgeimal tasemel viimase kahe kümnendi jooksul. Hoolimata elavast kinnisvaraturust kasvavad majapidamiste hoiused endiselt laenudest kiiremini. Oktoobris oli majapidamiste hoiuste maht 9% ja laenude maht 7% suurem kui aasta tagasi," lisas Elmik.

Kolmandas kvartalis kasvas keskmine kuupalk statistikaameti andmetel 7 protsenti 1201. Osalise tööajaga töötajate sissetulekuid arvestav maksuameti mediaanpalga näitaja kasvas aastaga 8 protsenti 909 euroni. Elmik tõi välja, et maksuameti andmete järgi on palgakasv viimastel aastatel olnud protsentides arvestatuna kiirem palgaskaala alumises otsas, eurodes arvestatuna aga skaala ülemises otsas.