Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taimekaitsekeemia maht kasvab järsult
Peale põldude kasutatakse taimekaitsevahendeid ka metsas, raudteel, parkides.Foto: Eiko Kink
Eestis müüdi 2016. aastal toimeainekogusesse ümberarvestatuna 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17% rohkem kui aasta varem, teatab statistikaamet.
Võrreldes 2015. aastaga oli turustatud taimekaitsevahendite kogus 143 tonni suurem. Hüppeliselt kasvas aastaga umbrohutõrjevahendite kogus (132 tonni võrra), ainsana vähenes seenhaiguste tõrje vahendite kogus. Taimekaitsevahendite maaletoojaid ei ole Eestis palju, kuid edasimüüjaid tuleb iga aastaga juurde.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse mitte ainult põllumajanduses, vaid ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel, parkides ja kodumajapidamistes.
Enamikku taimekaitsevahendeid saab osta ja kasutada ilma eriloata ning neid müüakse aianduspoodides, ehituskauplustes ja turul.
Taimekaitsevahendite omadused tingivad nende kuhjumise elusorganismidesse ja toiduahelatesse. Olenevalt biokeemilisest protsessist, mida taimekaitsevahendid blokeerivad, varieerub ka nende toksiline mõju inimorganismidele (kantserogeensus, teratogeensus, östrogeensus jm). Taimekaitsevahendite kasutamine võib aastati kliimatingimuste, aga ka taimekahjustuste ja haiguste erinevuste tõttu erineda, lisab statistikaamet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.