Metsandus

Aktiivne metsamajandus on Soomes jõudnud sinnamaale, kus metsad süsiniku sidumise ja hoidmise asemel on muutunud süsiniku vabastajateks.

Kaitseministeeriumi IT-tööde venimine võttis pensionärilt lootuse teenida maatüki müügilt lisa 30 000 eurot. Kopsaka summa kooris endale hoopiski kinnisvaraettevõte, kes end maaomaniku ja kaitseministeeriumi vahele pressis.

Tahaks loota, et kunagi tuleb Eestisse tselluloositehas, sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Ranged nõuded, keerulised kliimaolud ja linnainimeste pahameel metsaraiete üle on seadnud täbarasse olukorda väikemetsaomanikud, kes näevad pahatihti lahendusena metsamaa müüki, kirjutab Erametsaliidu juht Ando Eelmaa.

Inimtegevuse keskkonnavaenulikkuse määrimine vaid metsandussektori kraesse pole õiglane ja põhjendatud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Metsadebatt on läinud teravaks, kohati isiklikukski, kuid ühiskondlik kokkulepe on metsade kasutamises siiski võimalik, leiab keskkonnaministeeriumi asekantsler, RMK nõukogu juht ja metsanduse arengukava valmimise juht Marku Lamp.

Soovitud eesmärkide täitmiseks peaks kogu raiemaht Eestis jääma 8 miljoni tihumeetri piiresse ehk olema kolmandiku võrra senisest väiksem, leidis koostatava uue metsanduse arengukava variante analüüsinud Säästva Eesti Instituut (SEI).

Sel korral istus kuumal toolil keskkonnaministeeriumi asekantsler, RMK nõukogu juht ja 2030. aastani vaatava metsanduse arengukava juht Marku Lamp.

Olukorras, kus Eestis raiutakse aastasest juurdekasvust vähem metsa, on raiemahust tähtsam arutada hoopis seda, millistes valdkondades puitu piisavalt väärindatakse, kirjutab Estonian Celli juhatuse liige Lauri Raid.

Kui eos välistatakse diskussioon lausega „Me ei aruta, kuidas, miks ja millal“, siis tegemist ei ole kaasamisega, vaid oma kava peale surumisega. Kaasamine peaks algama enne metsamajandamiskavade koostamist, mitte siis, kui harvesterid juba metsas tööd teevad, kirjutab MTÜ Ohtu Loodusselts juhatuse liige Anu Aug.

Mets on juba ammu osa poliitikast, kuid tõeliselt suureks tõotab teema kujuneda järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Avaliku debati juures on kõige masendavam, et osapooled ei kuula üksteist, ning tundub, et leidub nii poliitilisi kui ka majanduslikke jõude, kes tahavad, et nii jääkski, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

End metsariigina näidata sooviva Eesti elanikel ja ennekõike selle poliitikakujundajail tuleb peeglisse vaadata ning hinnata, kas ikka oleme väärt end selle tiitliga ehtima, kirjutab Äripäeva raadio toimetaja Rivo Sarapik.

Võrumaal metsavarumise ja metsamaterjali müügiga tegeleva Murati Puit OÜ müügikäive oli mullu 7,89 miljonit ning ärikasum 0,7 miljonit.

Maakondade TOPi Valgamaa ettevõtete edukaimaks sai kinnisvarahalduse ja kasvava metsa ning metsamaterjali müügiga tegelev Dammix Mets OÜ, mis teenis mullu 5,34miljonise käibe juures 1,78 miljonit eurot kasumit.

Raplamaa edukaima ettevütte tiitli pälvis 2014. aasta aprillis loodud puidukaubandusettevõte United Loggers Trading OÜ, mille müügitulu oli 16,23 miljonit eurot ning ärikasum 1,08 miljonit.

Saaremaa edukaim firma on puidu esmastöötlustoodete hulgimüügiga tegelev Reta Puit OÜ, mille omanikud on Rein ja Andres Kirst.

Pärnumaa edukamate firmade tabelis pälvis esikoha Karo Mets OÜ, mille müügitulu oli 18,3 miljonit eurot ja ärikasum 2,4 miljonit eurot.

Üle 36 aasta on Mühlböck Drying Technology omaenda tehases Austrias tootnud puidukuivateid. Ettevõttesisene uurimis- ja arendusosakond töötab kogu aeg pingeliselt, et tagada Mühlböcki klientidele majanduslik edu.

Kaitsealadel toimub piirangute järjepidev vähendamine, mis lubab üha enam nii lageraieid, põllumajanduskeemia kasutamist, maaparandus- ja ehitustöid kui ka muid majandustegevusi, kirjutab Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Kiirenev linnastumine suurendab nõudlust elumajade järele. Selle jätkusuutlikul viisil rahuldamiseks tuleb ehitada kiiremini ja keskkonnasõbralikumalt, kirjutab Metsä Woodi äriarendusvaldkonna asepresident Mikko Saavalainen.

Kaks suurimat kulutegurit puidu kuivatamisel on soojus- ja elektritarve. Puidukuivatite üldise kulutõhususe hindamisel on oluliseks lisateguriks ka kuivatamise kvaliteet. 1306 PRO kuivatussüsteemi näol on Mühlböck (Eberschwang/Austria) töötanud välja süsteemi, mis ületab kõiki varasemaid süsteeme nii oma energiasäästlikkuse kui ka kuivatuskvaliteedi poolest.

Riik peaks rakendama tõhusamad meetmed, et pidurdada metsamaa kasutuselevõtmist muuks otstarbeks, kirjutab MTÜ Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Helsingi börsil noteeritud Soome metsanduskontsern Metsä Board teatas täna paremast kasumiprognoosist, mis pani ettevõtte aktsia kallinema.

Petuskeemiga üritatakse elektriliinide rajamise ettekäändel eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta, kirjutab Metsamajsndusuudised.ee.

Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ rõhutab RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.

Ajal kui konverentsituristid kolivad Lätti ja spaaturistide arv on languses, näeme metsades ikka peamiselt ainult puitu. Loodusturistid välismaalt kui tuluallikas on Eestis alahinnatud, kirjutab OÜ Estonian Nature asutaja, loodusgiid Eleri Lopp-Valdma.

Rootsi metsanduskontserni Södra kuuluv Södra Metsad OÜ teenis eelmisel aastal 6,8 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta varem oli kasuminumber 1,3 miljonit eurot.

Kliima soojenemine ja keskkonnaprobleemide süvenemine on viimastel aastatel saanud eriti rohkelt tähelepanu ja seda põhjusega. Suur osa teadlastest arvab, et tegemist on väga kriitilise ja tulevikus palju negatiivseid tagajärgi toova globaalse probleemiga.

Tööjõu leidmise olukord on mõnes piirkonnas sedavõrd keeruline, et ettevõtted viskavad käed üles ning ütlevad, et enam ei suuda, kuna pole lihtsalt inimesi leida. Sedasi rääkis RMK metsakasvatuse talituse juhataja Toomas Väät olukorrast metsanduses.

Kevadsuvisel ajal raiutakse niikuinii oluliselt vähem kui teistel kuudel ja sellisel raiel on omad põhjused, kirjutab AS Toftan tegevjuht Martin Arula vastulauses Linda-Mari Väli arvamusloole „Kevadsuvised raied on saatanast“ (ÄP 30.05.2019).

Kevadsuvisel ajal raiutud puidu kehva kvaliteedi ja puidu väljaveoga lõhutud teede tagajärjed tuleb kinni maksta tarbijatel ja maksumaksjal, kirjutab Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Saates "Maksu- ja tolliamet annab nõu" räägime metsanduse peamistest murekohtadest.

Metsaomaniku kõige olulisemad ülesanded on oma metsa majandamine, õigel ajal metsamajanduskava tellimine ning üldiselt teada, millised on tema õigused ja kohustused metsaomanikuna.

Euroopa Parlamendi valimiste eelsed uuringud näitasid, et enim hääli kogub Marina Kaljurand. Kas see nii ka juhtus?

Metsamajanduse ABC kolmandas saates räägime, kuidas edasi minna, kui metsamajandamise kava on tehtud ja registris kinnistatud.

Metsakinnistute ostmise, metsa ülestöötamise ja ümarpuidu müügiga tegeleva Metsagrupp OÜ käive ja kasum näitasid möödunud aastal muljetavaldavat kasvu, selgub Äripäeva Infopanga andmetest.

Eilsel maaelufoorumil pidas erakondade esindajatele kõne metsaomanik ja MTÜ Minu Mets juhatuse liige Ülle Läll. Oma esitluses tundis ta muret metsaomanike ebavõrdse kohtlemise ja eraomandi püsimajäämise nimel. Praegune ebavõrde kohtlemine ei aita kaasa jätkusuutlikule metsamajandamisel. Alljärgnevalt avaldame Ülle Lälli ettekande täismahus.

Tippjuhid usuvad, et puidutööstus on praegugi Eesti majanduse ja ekspordi vedur, mille tooteid üle ilma hinnatakse, ent karta tuleb mastaapset rohepesu, mis võtab töötlejatelt tooraine ja viib efektiivsuse alla, kirjutab Metsamajandusuudised.

Kui lõpetaksime Lääne-Euroopa katelde kütmise Eesti metsavarudest, siis pelletitoodangu maht küll väheneks, aga samas tekiks uusi võimalusi teistele ettevõtjatele ja innovatsioonile, kirjutab kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Euroliidu toetustega on palju võsastunud maid taas viljakandvaks põllumaaks tehtud, ilma mingi käsu ja keeluta, mida nüüd rakendama tahetakse hakata, kirjutab maaomanik Kalle Kits.