metsandus

Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ rõhutab RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.

Ajal kui konverentsituristid kolivad Lätti ja spaaturistide arv on languses, näeme metsades ikka peamiselt ainult puitu. Loodusturistid välismaalt kui tuluallikas on Eestis alahinnatud, kirjutab OÜ Estonian Nature asutaja, loodusgiid Eleri Lopp-Valdma.

Rootsi metsanduskontserni Södra kuuluv Södra Metsad OÜ teenis eelmisel aastal 6,8 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta varem oli kasuminumber 1,3 miljonit eurot.

Kliima soojenemine ja keskkonnaprobleemide süvenemine on viimastel aastatel saanud eriti rohkelt tähelepanu ja seda põhjusega. Suur osa teadlastest arvab, et tegemist on väga kriitilise ja tulevikus palju negatiivseid tagajärgi toova globaalse probleemiga.

Tööjõu leidmise olukord on mõnes piirkonnas sedavõrd keeruline, et ettevõtted viskavad käed üles ning ütlevad, et enam ei suuda, kuna pole lihtsalt inimesi leida. Sedasi rääkis RMK metsakasvatuse talituse juhataja Toomas Väät olukorrast metsanduses.

Kevadsuvisel ajal raiutakse niikuinii oluliselt vähem kui teistel kuudel ja sellisel raiel on omad põhjused, kirjutab AS Toftan tegevjuht Martin Arula vastulauses Linda-Mari Väli arvamusloole „Kevadsuvised raied on saatanast“ (ÄP 30.05.2019).

Kevadsuvisel ajal raiutud puidu kehva kvaliteedi ja puidu väljaveoga lõhutud teede tagajärjed tuleb kinni maksta tarbijatel ja maksumaksjal, kirjutab Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Saates "Maksu- ja tolliamet annab nõu" räägime metsanduse peamistest murekohtadest.

Metsaomaniku kõige olulisemad ülesanded on oma metsa majandamine, õigel ajal metsamajanduskava tellimine ning üldiselt teada, millised on tema õigused ja kohustused metsaomanikuna.

Euroopa Parlamendi valimiste eelsed uuringud näitasid, et enim hääli kogub Marina Kaljurand. Kas see nii ka juhtus?

Metsamajanduse ABC kolmandas saates räägime, kuidas edasi minna, kui metsamajandamise kava on tehtud ja registris kinnistatud.

Metsakinnistute ostmise, metsa ülestöötamise ja ümarpuidu müügiga tegeleva Metsagrupp OÜ käive ja kasum näitasid möödunud aastal muljetavaldavat kasvu, selgub Äripäeva Infopanga andmetest.

Eilsel maaelufoorumil pidas erakondade esindajatele kõne metsaomanik ja MTÜ Minu Mets juhatuse liige Ülle Läll. Oma esitluses tundis ta muret metsaomanike ebavõrdse kohtlemise ja eraomandi püsimajäämise nimel. Praegune ebavõrde kohtlemine ei aita kaasa jätkusuutlikule metsamajandamisel. Alljärgnevalt avaldame Ülle Lälli ettekande täismahus.

Tippjuhid usuvad, et puidutööstus on praegugi Eesti majanduse ja ekspordi vedur, mille tooteid üle ilma hinnatakse, ent karta tuleb mastaapset rohepesu, mis võtab töötlejatelt tooraine ja viib efektiivsuse alla, kirjutab Metsamajandusuudised.

Kui lõpetaksime Lääne-Euroopa katelde kütmise Eesti metsavarudest, siis pelletitoodangu maht küll väheneks, aga samas tekiks uusi võimalusi teistele ettevõtjatele ja innovatsioonile, kirjutab kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Euroliidu toetustega on palju võsastunud maid taas viljakandvaks põllumaaks tehtud, ilma mingi käsu ja keeluta, mida nüüd rakendama tahetakse hakata, kirjutab maaomanik Kalle Kits.

Oma metsade eest hoolt kandes ja puitu aina rohkem väärindades võiksime olla rikas riik, kus inimestel on tasuvad töökohad ka väljaspool Tallinnat, arvab Lemeks Grupi juhatuse esimees Jüri Külvik.

Keskkonnaministeerium tutvustas täna metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava, milles tuuakse esile Eesti metsanduse 12 tähtsamat probleemi.

Puidusektor on IT kõrval Eesti majanduse üks erksaimaid pärle ning selle areng ei peaks avaliku surve tõttu seiskuma. Vastupidi, see surve võiks olla lisaajend arendada Eesti olulisima loodusvara töötlemise ettevõtteid üha suurema lisandväärtusega ja ökoloogilise tootmise poole, kirjutab Eesti 200 üks algatajatest Indrek Nuume.

Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli 3,7 protsenti, teatas statistikaamet. Teises kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,4 miljardit eurot.

Ettevõtlussektori kogukasum oli II kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab statistikaamet.

Lätis on tekkinud üha kasvav töötute põlvkond, kes ei oska ega tahagi töötada, kurtis õmblusvabriku Nemo omanik Inga Zemdega-Grāpe väljaandele Dienas Bizness.

Võrdselt Urmas Rahnelile ja Toomas Aabile kuuluv metsaraiefirma Metsagrupp kasvatas mullu müüki kolmandiku jagu, kuna metsamaterjali järgi on nõudlus kõrge.

Eesti Erametsaliidu juhatus kinnitas liidu tegevjuhi ametisse Andres Talijärve, kes asub tööle augustist.

Nonii. Tehtud! Tselluloositehasega, nagu seda paljudele meeldib nimetada, ning puidu väärindamisega on tõenäoliselt nüüd asjad ühel pool, kirjutab metsaettevõtja Mart Erik.

Kui lugesin Äripäevast Eesti puitmajatootjate probleemidest ja sellest, kuidas töölistele vähem maksmine on jätkuvalt elutähtis konkurentsieelis, tabasin end mõttelt, kui erinev on see pilt praegustest metsatööstuse buumilugudest Soome ja Rootsi ajakirjanduses.

Rohelise koore all peitub tihti punane sisu, mida meie metsakaitsjad ise endale ei teadvusta, kirjutab metsaärimees Mart Erik.

Noorte huvi tööstuses töötamise vastu ei ole piisav ning see sunnib nii kutseõppeasutusi kui ka tööandjaid pingutama erialade populaarsuse kasvatamise ning tulevikukindluse suurendamise nimel, kirjutavad kutsekoja vanemanalüütik Rain Leoma ja haridusministeeriumi kutsehariduse peaekspert Meeli Murasov.

Halb talv tõstis küttepuidu hinna kevade lõpuks rekordilisele 30 euro tasemele tihumeetri eest.

Metsanduskontserni Metsä Group kuuluv Metsä Fibre alustab uurimist, kuidas uuendada Kemi tselluloositehast, üks võimalus on ehitada täiesti uus tehas.

Kuigi parlamendierakondade esindajad paitavad Eduka Eesti võiduideid pärikarva, hoiduvad nad jagamast konkreetseid lubadusi neid ise ellu viia.

Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti majanduse tugitalasid, mis annab otseselt või kaudselt kümnendiku Eesti tööhõivest ning 9% riigi maksulaekumistest, kirjutab finantskonsultant Olavi Grünvald.

Alanud uus metsanduse arengukava koostamise protsess hakkas juba enne käivitamist osapoolte vahel kirgi kütma.

Hiljuti toimunud avalikul arutelul tõi üks metsaomanik välja, et tema hinnangul on Eestis toimunud omandireform ning metsa käsitletakse sotsialistlikult.

Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb keeletoimetaja Ülo Toomsaluga emakeele päeva puhul juttu tüüpilistest keelevigadest ning SpeakSmarti arendusjuhi Margo Looriga juhtide kõnelemise oskustest oma töötajatega.

Eesti erametsad on raieküpset puitu täis ja planeeritava puidurafineerimistehase toorainevajadus ei ohusta meie metsade majandamist, teatas Eesti Erametsaliit.

Ökopesa OÜ juhi Triin Peipsi teekond tänaseni on olnud täis kokkusattumusi, mis üksteise järel on viinud ettevõtte loomiseni, põhjast läbikäimiseni ning kõrvalettevõtmisteni, mis praegu metsanduse ja haljastusteenustega tegelevale ettevõttele tugiteenuseid pakuvad.

Metsapoliitika ei täida metsaseaduse eesmärki, mis on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine, kirjutab kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise kommunikatsiooni juht Martin Luiga.

Eesti põllumees toodab küll tublilt nii piima, liha kui ka teravilja, kuid valdav osa toodangust jääb paraku Eestis väärindamata, kirjutab Baltic Agro tegevjuht Ants Puusta.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus peaks Est-Foriga pikaajalise tarnelepingu sõlmima, on konkurendid Toftanist valmis kohtusse minema.