Lennart Käämer • 18. detsember 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Tööturu seis annab võimaluse erivajadustega inimestele

Swissoteli palgal on kuus erivajadusega inimest, kellega suheldakse põhiliselt SMSide vahendusel.
Swissoteli palgal on kuus erivajadusega inimest, kellega suheldakse põhiliselt SMSide vahendusel.  Foto: Andras Kralla

Olukord tööturul annab võimaluse esile tõusta seni varjus olnud erivajadustega inimestel, leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. Spetsialistid on olemas, tuleb vaid müüdid murda.

Paraku on ühiskonnas levinud müüt, nagu oleks erivajadustega inimestele kohane vaid käsitöö nokitsemine. Tegelikult õpib meie kõrgkoolides umbes 250 erivajadusega noort ning paljudel on kvalifikatsioon, mis võimaldaks rakendust leida spetsialistina.

Nõustamiskava ettevõtjatele

"Tõsi, paljud vajaks täiendkoolitust või ümberõpet. Eriti keerulises olukorras on vanemaealised, kes on tööturult pikalt eemal olnud ja kelle kvalifikatsioon on vananenud," nentis Habicht.

võta endale töötaja ja tööotsija positsioon - ära rõhuta oma erivajadust

kandideerimisel rõhuta oma tugevusi, mida tööülesannete täimiseks vaja

kui tugevused on tööandjal teada, siis saab leida lahendused puudest tulenevate nõrkuste ületamiseksAllikas: Valev Mägi, OÜ Mägitrepp tegevjuht, MTÜ Iseseisvus Kuubis eestvedaja

Koolitusteks vajalikud ressursid on töötukassa abiga olemas, kuid sageli on probleemiks ligipääs koolituskohta - ratastoolis tulijal pole seetõttu sageli võimalik osaleda. Korraldajad peaksid koolituskohad hoolikamalt läbi mõtlema, pikemas perspektiivis aga vajaks kogu linnaruumi ligipääsetavus laiahaardelisemaid lahendusi, soovitas Habicht.

"Julgustan tööandjaid pöörduma töötukassa poole, kes pakub tööandjaid toetavaid teenuseid. Vajadusel nõustatakse, kuidas kohandada töö erivajadusega inimestele," rääkis ta.

Kodutöö kütusefirmas

Alexela Oili ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pikast koostööst on kütusefirmale välja kasvanud terve n-ö kõnekeskuseteenus. "Koolitame ja anname töövahendid, nemad teevad meile kodunt tööd. Praeguse tööjõukriisi valguses mõtleme järjest rohkem erivajadustega inimeste kaasamisele ja osaleme vastavatel seminaridel ning infopäevadel," rääkis Alexela personalijuht Katrin Puks.

Alexela kogemuse põhjal on füüsilise või vaimse erivajadusega töötaja palkamisel esimene väljakutse sobivate töötingimuste loomine. Samuti ressursi leidmine, sest puudega inimene vajab sisseelamisel ikkagi rohkem tuge ja juhendamist. Peab arvestama ka, et temalt ei saa alati oodata sama kiirust ülesannete täitmisel kui teistelt.

"Isiklikult arvan, et puudega inimesed on väga lojaalsed. Julgustada saab ettevõtteid sellega, et kommunikeerida häid praktikaid. Suhtumise muutumiseks läheb aega, see ei juhtu üleöö," tõdes Puks.

Pelutav bürokraatia

Valev Mägi on hoolimata oma erivajadusest töötanud juhtivkohtadel viimased kuus aastat. OÜ Mägitrepp tegevjuhina leiab ta, et erivajadusega inimese palkamisel on ettevõtja suurim väljakutse asjakohane info: kuidas kohandada töökoht ja millised on toetusmehhanismid, et puudest tulenevad raskused ületada.

"Tänases e-riigis peaks bürokraatiat olema võimalikult vähe. Ettevõtja rida pole tegeleda abivahendite leidmise ja rakendamisega ega dokumentatsiooni koostamisega, et saada toetusi," viitas Mägi murekohale.

Swissoteli personali hulgas on kuus erivajadusega inimest. Kõige keerulisemaks teeb see otseste juhtide töö, kuid vastutasuks on paranenud terve meeskonna empaatiavõime, tähelepanelikkus kolleegide suhtes. "Kui meil aastaid tagasi kurttummad tööd alustasid, tegi kurttummade ühing otsestele juhtidele koolituse. Töökorralduses arvestatakse sellega, suheldakse SMSiga. Sisekoolitustel käib meil viipekeele tõlk," selgitas personalijuht Anu Laineste.

Kaasaegsel tööturul on paindlikkus ja inimeste vajadustega arvestamine hea maine ja edu nimel oluline. "On oluline, et võimalikult palju ühiskonnaliikmeid oleks kaasatud normaalsesse ellu. Oluline on ettevõttekultuur, kus ei ahistataks ega narritaks inimesi. Me oleme nii tugevad, kui tugev on meie kõige nõrgem lüli - sama kehtib kogu ühiskonnas tervikuna," rõhutas Laineste.

Takistused töötamisel:

"    Ligipääs - tihti on keeruline ainuüksi kodust välja saamine ja lähiümbruses liikumine. Töökohtadest rääkimata."    Transport - ratastooliga pääseb sisse vaid kindlat tüüpi bussidesse. Paraku on tööaega bussigraafikutega keeruline ühitada."    Abivahendite kulumine - liikumispuudega inimese abivahendite kulumine võib tööandjale tuua hoopis lisaväljaminekuid."    Kellaaegade ühildamatus - rehabilitatsioonitunnid toimuvad tavaliselt keset päeva. Nendes osalemine eeldab paindlikku töögraafikut, mida igas ametis ei saa võimaldada."    Isiklikud tõkked - lahendused võib kõik välja töötada, kuid enne tuleb inimestel ületada hirmude, eelarvamuste ja psühholoogiliste barrikaadid.Allikas: Jüri Lehtmets, Eesti Liikumispuudega Inimeste Seltsi juhatuse liige

.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt