Artikkel

    Pärnu vineeritehases esimesed töötajad palgatud

    Metsä Woodi Pärnu vineeritehasesse on palgatud esimesed töötajad ning seadistatakse ka esimesi tootmisliine. Tehas plaanitakse täies mahus käima saada augustiks.

    Vineeritehase juhi Kaarel Tali sõnul paigaldatakse praegu infrastruktuuri. “Ruumid on meil püsti ja toimub liinide paigaldamine, seadistamine ning testimine,” täpsustas ta. Palgatud on esimesed 12 töötajat, kes läbinud kahenädalase teoreetilise kursuse ning õpivad nüüd tootmist praktikas tundma. Teine 12-liikmeline grupp alustas õpingutega märtsi algul, kirjutas ehitusuudised.ee.
    “Meil on kohal viis töölist Soomest, kes töötajaid välja õpetavad ja liinide testimisega tegelevad,” selgitas Tali. Ehkki päris analoogsete seadmetega pole mehed töötanud, on tegu pikaajalise kogemusega tootmistöölistega.
    Aprillis peaksid valmima juba ka esimesed kuupmeetrid kasevineeri. Tali märkis, et inimeste leidmist peeti alul keerulisemaks, kui see on tegelikkuses olnud. “Kartsime hullemat,” märkis mees, kes on ise olnud kõikide tööintervjuude ja valimiste juures. Töötajate arvu on plaanis järk-järgult kasvatada, jõudes augustiks üheksakümneni.
    “Avame algul ühe vahetuse, paari kuu pärast plaanime avada teise liini ja augustis tahame jõuda ka kolmanda vahetuseni,” rääkis Tali, et tehase käivitamine on praegu täies hoos – iga päev toimub mõni areng.“ Iga päev toimub midagi, töögraafikud on iga päev tihedad.”

    Investeering. 100 miljonit eurot, ligi pool Metsä Wood Groupi investeerimiskavast.

    Suurus. Tehase pindala kokku 28 000 m, tootmismaht 50 000 m aastas.

    Tööjõud. Ligikaudu 200 töötajat, neist 10% administratiivtöötajad.

    Tooraine. Kesk-Soome Äänikoskisse ehitatakse uus kasespooni tehas, kust spoon tuuakse Pärnu vineeritehasesse.

    Toodang. Kõrge väärindusastmega vineeritooted nõudlikumaks lõppkasutuseks, nt transpordivahendite tootjatele ja ehitustööstusele. Tarnitakse peamiselt Kesk-Euroopasse, tootmismaht umbes 7 veokikoormat päevas.

    Kaubandusest tootmisvaldkonda
    Tööle kandideerivad inimesed on seni olnud pärit kõik Pärnust ja selle ümbrusest. Paljud tööle soovijad on olnud tootmistaustaga, aga mitte kõik. Tali rääkis, et vineeri tegemise kogemust sealkandis nii ehk naa pole – Pärnu maakonnas pole seni sellist tehast olnud. Küll aga on kandidaatide hulgas spooni tegemise kogemusega inimesi.
    “Mõned inimesed on tulnud isegi kaubandusest,” jätkas Tali, lisades, et nad ei eelda ilmtingimata varasemat tootmistausta, kui on näha, et potentsiaali on ning inimene on entusiastlikult meelestatud. “Anname sellistele noortele võimaluse.”
    Tali märkis, et töötajad on huvitatud tööle tulemisest sellest hoolimata, et inimestele pole seni väga kõrget palka lubatud. “Ajapikku meie palgad kindlasti tõusevad samale tasemele, kus need on piirkonna paremates puidutööstusettevõtetes. Ehk isegi kõrgemale. Aga ettevõtte tööle saamine võtab aega – peame terad sõkaldest eraldama,” rääkis Tali, et enamik tööle soovinutest on sellest ka aru saanud.
    Tali sõnul on just vanem põlvkond selline, kes peab palgast olulisemaks kaasaegset töökeskkonda. “Puhtaid ruume, professionaalset juhtimist ja seda, et tehas pole linnast väga kaugel,” rääkis Tali nende plussidest tööandjana.
    Seda, kuidas läheb Pärnu vineeritehase Jõgeva konkurendil ja miks soomlasted just vineeritootmise Eestisse tõid, loe ehitusuudistest.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

EKRE valimisprogramm: palju langetamisi ja korralikult keelamist
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.