Millist nõu annavad juhid peaministrile?

Peaminister Jüri Ratas osales mullu septembris aasta suurimal ettevõtluskonverentsil Äriplaan.  Foto: Andras Kralla
Katre Pilvinski • 8. mai • 4 min
Jaga lugu:

Kui peaminister küsiks nõu Pärnu Juhtimiskonverentsi esinejailt, siis mida ta kuuleks? Riik võiks toetada eestlaste ettevõtlikkust, suunata rohkem raha haridusse ja süvendada eksportijate koostööd.

Välisinvestoritelt mitu miljonit eurot kaasanud kindlustusala idufirmat Inzmo juhtiva Meeri Rebase sõnul on Eestis palju häid idufirmasid ja tublisid insenere, ent vähe raha. Ta ise on samuti näinud mitut idu, mis on üsna head projektid, aga jäänud rahastuse taha.

„Eestis ei ole raha, ei ole piisavalt toetusi. Kui on mingi võimalus, et saada täiendavat ressurssi Eesti ettevõtjatele, et nad julgeks minna ja teha ning ka jõuaks sellega kuskile,“ sõnastab ta oma soovituse peaministrile.

Šveitsis, Saksamaal ja Austrias elanud Rebase sõnul on eestlane võrreldes kesk-eurooplasega näljane. Seal on inimesed mugavad, neil pole mingit vajadust teha midagi uut ja võtta riske, kui saad tööl palka 4000-5000 eurot kuus, märgib ta. „Eestlastel on see tung ja enese tõestamise vajadus täiesti olemas,“ põhjendab ta oma ettepanekut.

Samas on Eesti Rebase sõnul suurepärane koht ettevõtlusega tegelemiseks. „Kui palju sa hoiad aega kokku igasugu mõttetu bürokraatia pealt tänu sellele, millised tehnoloogiad ja võimalused meil on. Saksamaal asutame täiesti tavalist osaühingut kaks kuud. See ei ole normaalne. Väga palju aega kulub mingile mõttetule paberijamale. Eesti ettevõtjail on väga-väga suur eelis,“ kinnitab ta.

Meil on kõik olemas, et Eesti ettevõtja saaks olla töös efektiivne ega peaks muretsema administreerimise pärast – see on meeletu ajaline ressurss, mis meile on antud tänu sellele, et kõik need tehnoloogilised võimalused on olemas, lisab Rebane.

Eksportijatele ümarlaud või klaster

Maxime Trijoli konjakimaja müügijuht Põhja- ja Kesk-Euroopas Kaido Laanet soovitab välisturgudel tegutsevail eestlastel omavahel rohkem koostööd teha. „Tahaksin näha, et väljaspool Eestit ettevõtlust arendavatel inimestel oleks kas mingi klaster või ümarlaud, kuhu koondada jõud ja leida sünergiat. Võib-olla see mingil tasandil ka toimub ja toimib. Aga seda saab väga-väga palju arendada,“ viitab ta peaministri võimalikule abile.

Laanet panustaks ka ise. „Ma heal meelel arutaks koos läbi, et kui keegi on uuele turule minemas, siis kas meil – kas või laiemalt, Balti regioonist – on kellelgi seal kontakte, kas mingi töö on juba ära tehtud, kas võime midagi koos teha. Võin vabalt jagada oma kontakte ja tegevusi ühildada laua taga istuva kolleegiga, kes räägib hoopis väetistest, teraviljadest või tehnoloogiast, leidmaks ühiseid puutepunkte,“ näitlikustab ta.

Sotsiaalmeedias on kogukondi „eestlased siin“ ja „eestlased seal“, aga Laaneti kinnitusel tahaks see paremat koordineerimist. „Olen küsinud nõu Eesti saatkonnast, püüdnud majandusatašeedega jutule saada ning andnud teada, mida ma teen. Väikese riigi ja kogukonnana peaksime leidma ühisjõu ning tegema asju rohkem ühise mütsi alt ja ühise eesmärgi nimel. Usun, et see realiseerub ka. Eesti on nii väike, peame koostööpunktid leidma,“ lisab Laanet.

Temagi on päri, et liberaalne ettevõtluskeskkond soodustab Eestis äri alustamist. „Ettevõtjaks saamine ja olemine on siin imelihtne. Suuri takistusi ei ole ei firmat registreerides ega finantside nõudmisel ega litsentside-tegevuslubadega,“ märgib Laanet.

Haridus kui ühiskonna peamine muutja

Viljandi Kultuuriakadeemia Hispaanias sündinud juht juht Inaki Sandoval soovitab peaministrile kultuurihariduse toetamist kui peamist ühiskonna muutjat. „Just kõrghariduse ja teaduse toetamist, sest haridus on parim viis võidelda sallimatuse, rassismi ja seksismiga – kõikide ebademokraatlike väärtustega. Haridus aitab üles ehitada tugeva ühiskonna,“ kinnitab ta.

„Kuid kuna maksumaksja raha pole kunagi piisavalt riikliku haridussüsteemi toetamiseks, siis peaksime kaasama rahastamisse ka erasektori,“ lisab Sandoval.

Eesti on tema sõnul näide, kuidas väikeriik vähese aja jooksul on kiiresti kasvanud, kuna on investeerinud raha ja energia õigesse kohta. „Näiteks on Euroopa Liidust saadud raha läinud peamiselt haridusse ning ma usun, et see on Eesti kui väikeriigi jaoks olnud edu võti,“ kinnitab Sandoval.

Väliskoolitajad: veelgi rohkem e-riiki

Koolitaja ja konsultandi John Blakey sõnul on Eestil innovaatilise riigi maine. „Skype on Eestist pärit ning riik on oma avalike e-teenuste poolest tuntud. Kuna Eestit juba teatakse innovaatilise riigina, siis tuleb seda rada käia ning jätkata tähelepanu tõmbamisega,“ soovitab juhtide arenguprogrammi pakkuva mittetulundusühingu The Trusted Executive Foundation asutaja John Blakey.

End diginomaadiks nimetava innovatsioonikõneleja Per Hakanssoni kinnitusel on Eesti e-residentsus briljantne projekt. „Mulle meeldiks näha teenuseid, mis on ehitatud selle peale, kasutades plokiahela tehnoloogiat ja krüptovaluutat,“ märgib ta.

„Väikeriigid on tulevik, kuna suurriigid on endiselt kinni idees, et iseseisvat rahvusriiki peavad juhtima kuningad, kuningannad ja presidendid. Suurus ei loe enam, eesmärk ja humaansus loevad,“ lisab Hakansson.

Üks küsimus

Pärnu juhtimiskonverentsil kuulutatakse välja parim juht 2018. Mis kriteeriumitele peab hea juht vastama?

Per Hakansson, innovatsioonikõneleja: Eneseteadvus, empaatia ja kaastunne.

John Blakey, The Trusted Executive Foundationi asutaja: Ilmselgelt on usaldus number üks. Teine on otsusekindlus. Töötan palju spordivaldkonna juhtidega ja sportlastega. Imetlen nende eesmärkide seadmise oskust, näiteks võita olümpiakuld, ning olen neilt palju õppinud. Kolmas oluline kriteerium on elukestev õppimine. Parimad juhid õpivad alati. Nad otsivad midagi uut ja teistsugust, et teha järgmine samm.

Inaki Sandoval, Viljandi Kultuuriakadeemia juht: Eduka juhi üheks olulisemaks omaduseks on karisma. Juht on keegi, kes esindab firmat ning kes peab visualiseerima asutuse põhimõtted, väärtused ja eetika. Teiseks peab ta hoidma tasakaalu idealismi ja praktika vahel, tegema otsuseid, mis on parimad kõigi jaoks – isegi kui need on ebapopulaarsed. Kolmandaks on oluline edasiviiv mõtlemine. Juht peab nägema asju, mida veel ei ole, kuid mis võivad tulevikus juhtuda.

Meeri Rebane, Inzmo juht: Hea juht on eelkõige hea psühholoog. Kui vaadata mõningate väga suurte korporatsioonide juhte, siis nemad on selgelt orienteeritud sellele, et saada aru, kuidas inimesed panna funktsioneerima selliselt, et nad täidaks ühist missiooni.

Kaido Laanet, Maxime Trijoli konjakimaja müügijuht Põhja- ja Kesk-Euroopas: Eelkõige olla eeskujuks alluvatele ja tiimile. Arvestada inimeste soove ja ambitsioone. Anda neile võimalus oma inspiratsioone teostada. Hea juhi üks omadus on ka töötajatele hinnangute andmine ja nende vigade andestamine.

.

Autor: Indrek Kald, kaasautor

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt