Konteineritäis üllatusi

09. august 2018, 06:00
Jõgevamaal Avinurme külje all tegutseva prügikonteinerite tootja OÜ Birger tegevjuht Aleksei Männiste.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180809/NEWS/180809746/AR/0/AR-180809746.jpg
Ainult tellijale

Jõgevamaal Avinurmes tegutseva konteinerite tootja OÜ Birger ligi paarsada töötajat peavad enesestmõistetavaks, et tööandja toob nad hommikul tööle, toidab lõuna ajal kõhu täis ja viib õhtul koju tagasi.

Omamoodi erandlik persoon on ka Baltikumi suurimaks prügikonteinerite tootjaks kasvanud Birgeri tegevjuht ja üks asutajaid Aleksei Männiste. Kui Venemaal Kaug-Idas üles kasvanud mees 1992. aasta juunis Eestisse tuli, oskas ta eesti keeles öelda kahte sõna – tere ja sussid. Nüüd räägib mees eesti keelt väikese aktsendiga ja peaaegu veatult. Kusjuures Männiste kodune keel on jätkuvalt vene keel, sest tema abikaasa on ukrainlanna.

"Nõukogude Liit hakkas lagunema ja mu eestlasest isa otsustas kodumaale tagasi pöörduda, mina tulin isa-ema juurde Avinurme pärast armeeteenistust," räägib Männiste. "Töötasin veidi aega ehitusel ja siis läksin Žiguli teenindusse autolukksepaks. Hakkasin tasapisi eesti keelt õppima, sest oli ju vaja klientidega suhelda. Mulle jäi eesti keel hästi külge, samas olen inglise keelt üritanud kaks korda keeltekoolis õppida – no ei hakka külge."

Nii nagu tegevjuht, on ka ettevõte kakskeelne, kontoris ja platsil räägitakse peamiselt eesti keelt, tootmisangaarides vene keelt. Ehkki Birger on juulikuu lõpus kollektiivpuhkusel, on siin-seal näha töömehi toimetamas: tsehhides tehakse hooldustöid, ehitatakse liivapritsi halli.

Erilise uhkusega näitab Männiste ettevõtte oma sööklat. Puhkuse ajal on see inimtühi, aga tavaliselt käivad siin lõunatamas tsehhide töötajad vahetuste kaupa. "Sisustasime söökla, et töötajate aega kokku hoida," seletab Männiste. "Muidu voorivad töömehed, kel millal mahti on, poe vahet või ampsavad kiiruga kodunt kaasa võetud einet. Rajasime söökla ka seepärast, et inimesed ebakorrapärase toitumise tõttu ei haigestuks näiteks gastriiti." Männiste lisab, et söök on oma töötajatele tasuta, võõraid ei toitlustata, ka mitte raha eest.

Birger toodab peamiselt multilift konteinereid ehk vahetatavaid konteinereid. Näiteks enamik kortermajade juurde paigutatud suurtest prügikonteineritest on toodetud Avinurme aleviku külje all Maetsma külas. Enamik Birgeri toodangust läheb aga Skandinaavia turule.

Aastatel 2014–2016 kasvas Birger nii jõudsalt, et pääses tänavusse Gaselli TOPi. Eelmisel aastal näitas ettevõte taas soliidset käibekasvu, ent kasum vähenes ligi kuus korda. Männiste sõnul on põhjus metalli hinna järsk tõus.

"Kuna Euroopa Komisjon alustas eelmisel aastal uurimist, kas kolmandatest riikidest ostetud metallile kehtestada dumpingumaks, lõpetasid metallitöötlemise ettevõtted metalli impordi Venemaalt, Ukrainast ja mujalt," selgitab Männiste. "Pidime varem sõlmitud tellimused täitma kokkulepitud hinnaga, aga metalli selleks ostma tunduvalt kallimalt."

Viimastel aastatel on Birger igal aastal loonud 20–30 uut töökohta, ettevõttes töötab praegu 192 inimest. "Varem me kasutasime väga palju alltöövõttu, aga nüüd teeme kõik ise. Pärast uue tootmishoone valmimist 2015. aastal on meil selleks piisavalt ruumi," lausub Männiste.

Lisatööjõudu on värvatud peamiselt Ida-Virumaalt. Birgeril on kaks suurt 45-kohalist bussi, mis sõidutavad inimesi Kohtla-Järvelt, lisaks mitu 8-kohalist väikebussi, mis toovad tööjõudu Mustveest, Tartust ja mujalt.

Birgeri asutasid 1999. aasta sügisel kolm meest, kes kõik siiani ettevõttes töötavad. Männiste tegutses enne FIEna, pakkudes lähivaldades kommunaalteenust. Et prügikonteinereid odavamalt saada, hakkas ta neid tasapisi ise tootma. Logistika- ja ostujuht Kuido Kuusk ja tsehhi meister Vasyl Farkavets tegelesid metsa väljaveoga.

"Asutasime ettevõtte, sest tahtsime osta endist kartulihoidjat, meil kõigil kolmel oli vaja remondibaasi," meenutab Männiste. Õige pea müüsid kompanjonid metsaveotraktori maha ja investeerisid raha uude ettevõttesse. Esimesel tegutsemisaastal loobuti prügiveo teenuse osutamisest ja keskenduti konteinerite tootmisele.

"Eestis meil tõsiseid konkurente pole, aga Rootsi ja Norra turul konkureerime Poola suurte tootjatega," tutvustab Männiste olukorda. "Kuidagi on loksunud turg paika nii, et poolakad ei müü meie põhiturul Soomes ja meie poolakate põhiturul Saksamaal, põhjuseks suured transpordikulud."

Üle 60 protsendi Birgeri toodangust läheb Soome, kus ettevõttel on kaks suurt edasimüüjat. Kaks koostööpartnerit on ettevõttel ka Rootsis ja üks Norras. Soome turule satuti omal ajal tänu juhusele. Nimelt märkas üks möödasõitev soomlane Birgeri hoovis prügikonteinereid, peatas auto kinni ja tuli uudistama. Selgus, et tema vend müüb Soomes konteinereid, seesama firma NK-Yhtumä on Birgeri olulisim koostööpartner praeguseni.

"Kõik meie konteinerid on varustatud märkega, et selle on tootnud Birger. Meie edasimüüjad ei varja, et tegu on Eesti toodanguga," sõnab Männiste. "Kasutame igas riigis kohalikku edasimüüjat, sest too tunneb koduturgu kõige paremini. Räägitakse küll Skandinaavia turust, aga tegelikult on soomlasel, rootslasel ja norrakal küllaltki erinev arusaam kvaliteedist, hinnakujundusest ja paljust muust."

Männiste ütleb, et kui Soomes ja Norras on nad jõudsalt kanda kinnitanud, siis nüüd tahavad nad mahtu kasvatada Rootsi turul. "Kasv on alati seotud dilemmaga," mõtiskleb ta. "Kui me leiame Rootsis veel ühe edasimüüja, siis kindlasti ei meeldi see meie praegustele partneritele, ja nad hakkavad mujalt ostma. Ehk et uue edasimüüjaga me võidaksime, aga olemasolevaid silmas pidades kaotaksime. Otsime kuldset keskteed."

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Birger tegevjuht ja enamusosanik Aleksei Männiste

Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Meil käis töö kahes vahetuses: esimene vahetus alustas hommikul kell 6 ja lõpetas 14.30, teine vahetus alustas 14.30 ja lõpetas õhtul kell 23. Kuna elasin siinsamas Avinurmes, olin platsis kell 6 hommikul ja õhtul panin uksed kinni. Töötasin niimoodi aastaid, ka kaasomanikud rabasid samamoodi. Mingil ajal tundsin, et lihtsalt enam ei jõua. Suureks kasvanud ettevõttes jõuab kunagi kätte aeg, kui pead mentaliteeti muutma. Väikeettevõttes on kõik enda kontrolli all, aga suureks kasvades pead hakkama inimesi usaldama ja tööülesandeid delegeerima. Ettevõtlusega tegeledes pead ennast ettevõttele pühendama, aga samas mitte oimetuks rabama.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2014–2016 kasvas OÜ Birger käive 1,55 ja ärikasum 1,59 korda.

1. Uus tootmishoone. 2015. aasta aprillis alustati tootmist spetsiaalselt masstootmiseks ehitatud hoones, juurde palgati hulgaliselt töötajaid. Viie brigaadi asemel hakkas konteinereid tootma 15 kahemehelist brigaadi. Paigaldati robotseade, mis keevitab konteinerite põhja ja küljed, töömehed teevad montaaži ning muud keevisõmblused.

2. Masstoodang. Masstoodang annab suurema osa Birgeri käibest. Ettevõte on välja töötanud mudelid, mille puhul saab osaliselt kasutada unifitseerituid detaile – detailid sobivad mitut tüüpi konteineritele.

3. Prügi sorteerimine. Keskkonnanõuete karmistumine ja roheline mõtteviis tekitab nõudlust konteinerite järele. Mida rohkem prügi sorteeritakse, seda enam vajatakse konteinereid. Skandinaavia riikides arvestatakse ühe miljoni elaniku kohta umbes tuhat uut konteinerit aastas. Eestis ostetakse aastas paarsada uut konteinerit.

Konteinerite tootja kolm soovitust

1. Investeeri ka kehval ajal. Kui majanduses on ärevad ajad, näiteks masu, hakkavad kliendid otsima odavamaid võimalusi, ja siis on õige aeg laieneda. Meie hakkasime masu ajal renoveerima üht tootmisüksust ja meile öeldi, et kas te hullud olete – kehval ajal tuleb raha koguda. Me pole vaba raha kunagi hoidnud, oleme igal aastal midagi ehitanud või investeerinud seadmetesse ja masinatesse.

2. Kasva koos kliendiga. Meie kasv ei põhine otsusel: suurendame toodangut ja hakkame otsima uusi kliente. Me suurendame toodangut selleks, et rahuldada olemasolevate klientide nõudlust. Kui edasimüüjad näevad, et saavad meilt kvaliteetse toote, tellivad nad üha rohkem ja rohkem. Praegu on nõudlus konteinerite järele suur ja tellimusi palju.

3. Optimeeri tootmist. Oleme tootmise organiseerinud selliselt, et iga detaili tootmine oleks võimalikult efektiivne. Meil ei ole projektijuhtimist, et tuli tellimus sisse ja vastavalt sellele tellime metalli ja hakkame tootma. Meil on vajalike detailide varu vähemalt kaheks nädalaks. Kui meestel on parasjagu aega, vorbivad nad detaile ette teha. Detailide suur varu võimaldab tellimusi kiiremini täita.

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014–2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest:

"Betoonimehed põllu veerelt" Pärnumaa firmast OÜst Nurmet.

"Metsameeste jaoks kas või masinaid lammutamas" Ida-Virumaa firmast OÜst MFO.

"Erioskus: nullist miljoniteni" Tallinna firmast OÜst ViisTek Media.

Loe veebist ka teiste gasellettevõtete kohta: www.aripaev.ee/gasell.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. August 2018, 14:06

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing