Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hekotek paneb Vietnamis püsti miljonitehase

    Masinaehitusettevõte Hekotek sõlmis rohkem kui 10 miljonit eurot väärt lepingu Vietnamis ja loodab, et see on alles esimene mitmest projektist Aasias.

    Hekotek lõi käed firmaga Biomass Fuel Vietnam Co Ltd. ja tarnib uue täiskomplektse puidugraanulitehase seadmed Nghe An provintsi Vietnamis.
    Ettevõtte juht Heiki Einpaul ütles, et sõlmitud lepingu kogumaht on üle 13 miljoni euro. Kuigi lepingu maht on selge, on lõplik kasu ettevõttele Einpauli sõnul keerulisem küsimus. „Rahaliselt tekib see alles siis, kui kõik tegelikud kulud on tegelikult saadud tuludest maha rehkendatud. Enne on tegemist ainult prognoosidega ja olgem ausad, ega me Vietnami kõiki riske hinnata veel ei oska,“ ütles ta.
    Einpauli sõnul pingutab ettevõte selle nimel, et samale kliendile veel 4–5 tehast tarnida. Tema sõnul ennustatakse, et Jaapan ja Lõuna-Korea tulevad järgmisel viiel aastal oma tarbimisvajadust kasvatama kokku 10 miljoni tonni võrra. „Kõige tõenäolisem on selle lisanduva vajaduse rahuldamiseks uute tehaste ehitamine sealsamas Aasias. Nii plaanib ka meie klient – esimesele tehasele, mida praegu tarnime, peaks järgnema vähemalt viis samasugust,“ ütles ta.
    Projekti jaoks uusi töötajaid Hekotek praeguse plaani järgi palkama ei pea, ilmselt tulevad ka allhankepartnerid olemasoleva tööjõuga toime, hindas Einpaul.
    Ta märkis, et kui tootmismaht peaks suurenema, siis Eestist enam kusagilt lisatööjõudu leida ei olegi. „Kui tekibki vajadus tootmist laiendada, siis tuleb seda kahjuks teha kuskil mujal. Eriti arvestades viimaseid trende, et Eestimaa on valmis saanud ja mingeid tehaseid, mis meie kodumaist loodusresurssi vajavad, meile siia enam vaja pole. Kõik riiklikud probleemid lahenevad maksuprotsente suurenedes ja uute maksude kehtestades,“ nentis Einpaul.

    Kui tekibki vajadus tootmist laiendada, siis tuleb seda kahjuks teha kuskil mujal. Eriti arvestades veel viimaseid trende, et Eestimaa on almis saanud ja mingeid tehaseid meile siia enam vaja pole.

    Heiki Einpaul
    Lepinguni aitas partneri hea sõna
    Einpauli sõnul on selliste projektide müük alati sarnane – kuskil räägib keegi võimalikule ostjale hästi õnnestunud varasemast projektist. Seekord oli selliseks rääkijaks Hekoteki partner, graanulipresside valmistaja, Hollandi firma CPM. Jaapanlased käisid Hollandi firmal Euroopas külas ja hollandlased juhatasid külalised ka Eestisse.
    „Meil õnnestuski jaapanlastele siin kodus näidata, millised me oleme ja milliseid projekte teeme. Minu meelest oli kohe esimene kokkusaamine murdepunkt, vähemalt üks jaapani projektijuhtidest nägi oma vaimusilmas pärast Purutule Purila tehase külastust oma tulevase tehasena midagi samasugust,“ meenutas Einpaul. Lepinguni läks siiski veel aasta, mille jooksul külastasid Hekoteki inimesed neli korda Tokyot, neli korda sõideti Vietnami, lisaks on jaapanlased veel kaks korda olnud Eestimaal.
    Vietnami projektijuhil on raske Eestisse pääseda
    Probleemiks on osutunud Vietnami kohaliku projektijuhi Eestisse toomine. „Eestil puudub Vietnamis saatkond. Kuidas vietnamlane Eestit seal esindavast Prantsuse saatkonnast Eestisse reisimiseks viisa saaks, on meil veel selgeks saamata,“ ütles ta. „Kahjuks on vietnamlastel meile legaalse äriviisa saamiseks mitte just kõige parem reputatsioon,“ lisas Einpaul.
    Positiivsena tõi Einpaul Vietnami-Jaapani projekti juures esile, et ettevõte sai kasutada oma lepinguprojekti. „Mitte nagu enamasti näiteks Skandinaavias, kus suured metsakontsernid oma kavalate juristide poolt põhjalikult ettevalmistatud lepingutekstid tingimusteta lauale panevad,“ ütles ta. Ta avaldas lootust, et Vietnamis et tule ärisuhteid solkima kellegi poliitilised ambitsioonid ning Venemaal toimimise kogemused aitavad Hekoteki ka Vietnamis.
    Millist tehast Hekotek Vietnamis sisustab?
    Tehase tootlikkus on ca 160 000 tonni valmis puidugraanuleid aastas. Toorainena plaanitakse kasutada eukalüpti, akaatsia ja männi paberipuitu ning puiduhaket ja saepuru. Paberipuidu koorimiseks ja hakkimiseks tarnib Hekotek kliendile vastava liini. Saepuru kuivatamiseks kasutatakse trummelkuivateid ning puidugraanulid pressitakse kuue CPM graanulipressiga. Valmis puidugraanulite ladude kogumaht on kuni 20 000 tonni, kust on väljundid autolaadimispunkritesse. Valmistoodangu esmane sihtpunkt on ennekõike Jaapani turg. Vietnamis on juba alustatud projekteerimise- ja ehitusega. Seadmekomplekti transport peaks algama järgmise aasta kevadel ning kogu kompleksi valmimistähtaeg on järgmise aasta lõpus.

    Millise mulje on jätnud Vietnam?

    Heiki Einpaul: "Esimene mulje oli lõpmata hulk kerges bensuvines liikuvaid võimalikku ja võimatut transportivad väikeseid kaherattalisi. Õige vietnamlane ilmselt kohe sünnib mootorratta sadulasse. Peale taksode puudub suurlinnades muidu harjumuspärane ühiskondlik transport, ei metrood, trammi, trolli, rongi; mõned bussiliinid.
    Liiklus Ho Chi Minhi kesklinnas.Foto: AFP / Scanpix
    Muidu on Ho Chi Minh (Vietnami suurim linn, asub Nghe Ani provintsis – toim) minu jaoks küllalt meeldiva atmosfääriga, nagu iga teinegi kiiresti arenev Aasia suurlinn. Vietnamlased on abivalmid ja lahked, loodame, et leiame ka töökaid.
    Suurem toidukauplus näeb välja nagu meie Rimi või Selver. Riiulid olid ainult tihedamalt põrandapinnale paigutatud, eks sealsed inimesed olegi kasvult ise ka väiksemad ja harjunud üksteisel lähedamal paiknema.
    Hanoi piirkonnas, Põhja-Vietnamis, on viimase aasta jooksul märgatavalt vähenenud kommunismi suurkujude presenteerimine, hulk (tundus viimati, et lausa kõik) vastavad ausambaid on kusagile kadunud. Lõuna pool polnud neid juba ennegi."
    Tasub teada: Hekotek AS
    Eelmisel aastal 25aastaseks saanud ettevõtte peamised tegevusalad on puidutöötlemisettevõtetele tehnoloogiliste seadmete projekteerimine, valmistamine, paigaldamine ja käivitamine.
    Ettevõtte müügitulu oli mullu 30,7 miljonit eurot ja ärikasum 3,4 miljonit eurot.
    Eelmisel aastal võtsid omanikud ettevõttest dividendi 3,2 miljoni euro ulatuses.
    Mullu müüs Hekotek tooteid ja teenuseid Venemaale, Eestisse, Lätti, Valgevenesse, Soome, Rootsi, Leetu, Prantsusmaale, Uruguaisse ja väheses mahus ka Kanadasse, Saksamaale ja Poola.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.