Kütuse- või alkoholiaktsiisi langetamisega piirikaubanduse vastu sõdida ei ole rahandusminister Toomas Tõniste sõnul mõistlik ning õpetajate palgad ootavad maksmist, mistõttu ei ole ka otstarbekas neid langetama hakata.
- Piirikaubandust aktsiiside langetamisega enam pudelisse tagasi ei topi, on rahandusminister Toomas Tõniste seisukoht Foto: Andras Kralla
"Kütuseaktsiisi langetamisega on nagu kõige muuga: kõike on võimalik teha, aga küsimus on, kui mõistlik see on. Valitsus jättis ära diislikütuse aktsiisitõusu, see tõi juba 30 miljonit miinust. Mis on iseenesest juba suur number," märkis Tõniste.
Diislikütuse aktsiisi langetamine Läti tasemele tähendaks tema sõnul vähemalt 90 miljoni euro suurust maksuauku. „Võime arvestada sellega, et osa tarbijatest tuleb tagasi, aga praegu on suurem probleem veel Leedu ja Poola. Ka Venemaal käiakse endiselt kütust toomas,“ jäi Tõniste kahtlevale seisukohale aktsiisidega piirikaubanduse vähendamise võimalikkuse suhtes.
Kütuseaktsiisi laekumine iseenesest kasvab, sest majanduskasvuga tõuseb ka tarbimine ning piirikaubandus lõpeks seda oluliselt ei mõjuta, lisas ta.
„Valikute koht: kui Tartu-Tallinna maanteed pole vaja neljarajaliseks teha, kui rahvas seda tahab ja nõuab, siis see on variant. Aga riik mingeid makse peab koguma, sest koolid tahavad ehitamist ning lasteaednikele ja õpetajatele palka maksta,“ ütles Tõniste.
Alkoholiaktsiisi tõstmine oli Tõniste sõnul liiast nii eelmise kui ka praeguse koalitsiooni ajal, kuid piirikaubanduse teke on parema majanduskasvu tingimustes täiesti normaalne.
Seotud lood
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“