Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti piiriülesed maksed pole erakordselt suured

    Eesti pangandussektori tehtud maksete suurus Euroopa keskmise kõrval silma ei torka.Foto: Äripäev

    Eesti pankade arveldused muu maailmaga ei ole olnud silmatorkavalt suured ning pangandussektori üleliigset äritegemist mitteresidentidega sellest välja lugeda ei saa, kirjutab Eesti Pank.

    Vastuseks Bloombergist alguse saanud uudistevoole, mille järgi pole Danske võimalike kahtlaste tehingute 200 miljardi eurone maht midagi võrreldes pea 900 miljardi euroga, mis on siis Eesti kommertspankade piiriüleste maksete koguväärtus perioodil 2008–2015, märgib Eesti Pank, et see ületas Eesti riigi SKPd 3,1 korda, mis on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga ning on väiksem kui Saksamaa oma.
    "Eestit "läbinud" välismaise raha hulka kirjeldades on eksitav kokku liita Eestisse laekunud ja siinsetest pankadest välja kantud summad. Isegi kui mõni Eesti panka kantud rahapesuriskiga euro kantakse edasi välisriigi panka, on endiselt tegemist ühe euroga, millest ei saa kahes suunas liikuvaid ülekandeid liites kaks kahtlast eurot. Selle loogika vastu on eksinud pea kõik viimase aja kommentaarid, milles on Eesti panganduse rahapesuriske kirjeldatud," teatas keskpank ning lisas, et piiriülene arveldamine moodustab lahutamatu osa majandusest, mistõttu ei saa pidada kahtlaseks kõiki Eesti panku läbinud piiriüleseid makseid.
    Keskpanga koostatud kokkuvõttest selgub veel, et märkimisväärne erinevus on Eesti piiriüleste maksete osakaalu ja nende riikide oma vahel, mille pangandust on kahtlustatud idasuunaliste rahavoogude juhtimises. Näiteks Malta SKPd ületasid piiriülesed maksed samal perioodil 14 korda, Küprose majandust 11,6 korda ning Läti SKPd 6,9 korda, selgub keskpanga edastatud kokkuvõttest.
    Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus on laekuvate maksete puhul 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete puhul 446 miljardit eurot.
    See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded.
    Kogusummad sisaldavad muu hulgas ülekandeid, mille kumbki pool ei ole Eesti isik. Neil puhkudel liigub raha mitteresidendi kontolt välisriigi pangas mõnele mitteresidendist kliendi Eesti kommertspangas avatud kontole või vastupidi.
    Selliste tehingute täpset summat ei oska keskpank öelda, kuna kogume maksestatistikat Euroopa Liidus ühtselt kokkulepitud kujul, see statistika aga ei sisalda teavet klientide residentsuse kohta.
    Kui suur osa piiriülestest arveldustest võib olla rahapesuriskiga?
    Seda, kui suur osa Eesti või mõne teise riigi pankade kaudu tehtud ülekannetest on olnud kahtlast päritolu või rahapesuriskiga, on keskpanga hinnangul võimatu täpselt öelda. Selleks tuleks koostada terviklik audit, teha kõigi pangaklientide kohta taustakontroll ja uurida tehingute üksikasju.
    Eesti Pank märgib ka, et just seetõttu tõstsid ka näiteks Danske panga tehinguid hinnanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle eksperdid esile vaid 15 000 välisriikidega seotud kliendi poolt 2007.–2015. aastal tehtud 9,5 miljonit makset, mille koguväärtus oli 200 miljardit eurot, ilma et nad oleksid suutnud täpsustada, kui suur osa neist ülekannetest võis tegelikult olla seotud rahapesuga.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.