• Jaga lugu:

    Meremehed süüdistavad sadamat vassimises

    Tallinna Sadam ja meremeeste ametiühingu palgavaidlus on praeguseks jõudnud riikliku lepitaja lauale.Foto: PM/Scanpix

    Igasugune jutt sellest, et meremeeste ametiühing esitab Tallinna Sadama praamiveofirmale uusi nõudmisi, ei vasta tõele ning tööandja soovimatus kollektiivlepet sõlmida jääb ametiühingule arusaamatuks.

    "Täpsemalt võib seda TS Laevad öelda, miks kollektiivlepingu protsess katkestati ja riikliku lepitaja poole pöörduti, aga seda võime öelda, et 5 kuud kestnud läbirääkimiste järel ei ole meile ühtegi mõistlikku vastupakkumist tehtud," kommenteeris meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees Jüri Lember suursaarte ja mandri vahel praamiliiklust vedava TS Laevadega alanud tüli.
    Peamiseks tüliõunaks nimetas Lember töötasude indekseerimist ja palgatõusu. "Viimases pakkumises küsisime töötajate tunnipalgale juurde 50 senti," ütles ta. Arvestades kuu keskmise 168,5 töötunniga teeb see 84,25 eurot kuus juurde. Lisaks käib vaidlus veel kindlustuse ja töötajate esindamise kohta, lisas ta.
    Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad saatis läbirääkimiste kohta eile õhtul pressiteate, kus juht Jaak Kaabel väitis, et läbirääkimistel kerkisid üles üha uued ja uued EMSA nõudmised, mis ületavad kaugelt ettevõtte võimalusi.
    Lemberi sõnul ei vasta see lihtsalt tõele. "Ei tea, miks nad selle välja mõtlesid, kas see on neil enda õigustuseks või...," rääkis Lember, kelle sõnul on kevadest saadik olnud laual üks ja sama [lepingu]projekt.
    "Vastupidi, viimase kahe projekti esitamise vahel oli meil 28 sätet, kus tööandja ei olnud nõus vastu tulema, neist 14 me kas jätsime ära või nõustusime tööandja seisukohaga," ütles Lember, kelle sõnul on põhivaidlus ikkagi töötasude üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.