Harro Puusild • 31. oktoober 2018
Jaga lugu:

Arno Kütt: ekspedeerijad kaovad nagu taksofirmade “kiisud”

Cleveroni juht ja omanik Arno Kütt.  Foto: Andras Kralla

Kogu logistikasektorit ootavad ees suured muudatused ning logistikute töö võtavad üle globaalsed pilveteenused.

“Ekspedeerijad kaovad ära nii, nagu kaovad taksofirmade “kiisud”,” tunnistas Cleveroni juht ja omanik Arno Kütt.

Oktoobris avas Cleveron Viljandis oma uue tootmishoone ning sellega seoses andis Kütt põgusa intervjuu ka Logistikauudistele.

Te olete USAs kanda kinnitanud, teil on suured diilid Walmarti ja Inditexiga. Kuidas Cleveronil praegu läheb?

Kui numbrikeeles rääkida, siis eelmisel aastal oli meil müük 11 miljonit, sel aastal seadsime eesmärgiks 30 miljonit, aga selle oleme täis saanud juba 9 kuuga. Me oleme oma plaanist ees ja järgmise aasta esimene poolaasta tuleb poole suurem kui selle aasta esimene poolaasta. See näitab, et me oleme väga kiires kasvutempos.

Kui palju sel aastal käivet tuleb?

Üle 45 miljoni. Meie põhieesmärk on praegu kasumlik kasv.

Kas uusi suuri lepinguid ka tulemas on?

On, aga need läbirääkimised ja lepingud võivad võtta aasta-poolteist aega. Meil on praegu palju lõppjärgus, aga me ei saa midagi veel öelda. Kindlasti järgmise aasta jooksul on päris palju kuulda.

Milline mõju arendus- ja tootmishoone laiendusel ettevõttele on?

Meil enne oli kõik kokku 3000 ruutmeetrit, nüüd oli juurde 7500 ruutmeetrit pinda ehk kokku on 10 500 ruutu. Meil oli osa inimesi rendiruumides ikka väga kokku pressitud, nüüd on oluliselt rohkem hingamisruumi ja kogu arendus on ühe koha peal. See tulemus tuleb parem.

Kui suur oli investeeringute maht?

Suurusjärgus 4 miljonit, ehitus oli 3 ja muud asjad juurde miljon, sisutused, sisseseaded. See oli omavahenditest, me ei kaasanud siin laenu.

Pane tähele

Arno Kütt esineb ka 28. novembril toimuval 20. Logistika aastakonverentsil, kus ta räägib, milliseid väljakutseid seab globaalne e-kaubanduse kasv logistikasektorile ja millised on Eesti võimalused sellest buumist osa saada.

Konverents toimub vastavatud Omniva uues logistikakeskuses Rae vallas Lehmja külas, Pähklimäe tee 3.

Infot programmi ja registreerimise kohta leiab SIIT!

Esinete Logistika aastakonverentsil ja osalete ka paneelarutelus “Logistika tulevik”. Milline on tuleviku logistika?

Kindlasti automatiseeritus, inimene ei ole enam kuller ja kulleritöö teevad ära robotid, droonid, isejuhtivad autod. See on üks pool. Kuna e-kaubandus ja just toidukaupade müük praegu väga kiirelt kasvab, siis järgmise kümne aastaga toimub seal plahvatus. Ja kui toidukaubad hakkavad inimesele koju tulema, siis see on kõige suurem maht ja see muudab kõige rohkem.

Täna räägitakse e-kaubandusest ja siin on hea võrdlus sellega, kui kunagi räägiti värviteleviisorist. Täna ei ütle enam keegi, et ma ostsin värviteleviisori. E-kaubanduses kaob see “e” ka ära, jääbki üks kaubandus. Sa tellidki endale koju või lähed võtad kusagilt.

Tavakaubandus ikka jääb? Kaubamajad ikka jäävad?

Need ei kao kuhugi. Ja raamatud ei kao kuhugi, kino ei kao kuhugi. Nad kindlasti jäävad, aga tavapoed peavad ka hakkama interneti teel müüma. Siis on inimese valida, kas täna lähen poodi järele sellele kaubale ja homme tellin koju, või kui on kiirem asi, siis tellin drooniga. Selliselt see muutub, aga kaubandusettevõtted peavad muutuma paindlikuks.

Mis muutusi ma veel logistikas näen, on see, et kui siiani on väga suured kolmetähelised logistikafirmad olnud igal pool fookuses, siis nende tähtsus kaubamärgina järjest kaob. Kui kunagi oli nii, et tahan tellida teisest riigist ja otsin, kes ära tooks, siis praegu otsid ja ostad Amazonist ning mind rohkem midagi ei huvita.

Ekspedeerijad kaovad ära, nii nagu kaovad ära taksofirmade “kiisud”. Selle ekspedeerimise töö saavad ka ära teha IT-platvormid. Transpordifirmad peavad oma äriplaani üle vaatama, kui nad tahavad konkurentsis püsida. See on küll see koht, kus ma näen, et sellistel ekspedeerijatel, kellel nagunii FIEd sõidavad, pole varsti enam ekspediitorit vaja, nad saavad selle info ise kätte.

Kui kogu tehnoloogia taustal vaadata Rail Balticut, tunnelit, silda? Kas jah või ei?

Mina oleksin pigem ei poolt. Aga ma pole erialaspetsialist, lihtsalt minule tundub, et Saaremaa sild, see on raha küsimus, Helsingi tunnel tundub okei, aga Rail Baltic… pigem ei. Kui, siis ainult koos selle Tallinna–Helsingi tunneliga.

Keskkonna poole osas kaldun ikkagi ei poole, sest Eesti nagu lõigatakse pooleks ja kui metsa pooleks lõikad, siis ühed on ühel pool ja teised teisel, selles mõttes näen, et pigem ei.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum