Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad: sotsiaalmaksu lagi võiks olla madalamal

    Sotsiaalmaksu lagi 5300 eurolt oleks vaid linnuke kirjas, ütleb Allan Martinson.Foto: Ivar Kuldver

    Keskerakonna käik tuua sotsiaalmaksu lae teema uuesti päevapoliitikasse on toetust väärt, kuid küsimus on selles, kas pakutud lae juures oleks sel mingit mõju, ning teine küsimus on selles, kas mõne teise maksuga üritataks seda raha sealtsamast kohast tagasi koguda.

    „Teema on olnud tublisti üle 10 aasta ühiskonnas üleval ja kõik suure lisandväärtusega sektorid seda ootavad,“ tõdes Äripäeva raadios Allan Martinson, kelle sõnul on parteid seda teemat visanud üksteisele nagu tulist kartulit ja hea, et see on tagasi päevakorras.
    „Küsimus on ka selles, et pakutud lagi (neljakordne keskmine palk) mõjutab väikest arvu inimesi. See number on mõni tuhat inimest või törts rohkem, reaalset mõju majandusele avaldaks lagi, mis on allpool, kolmekordsel tasemel, 3000–4000eurose palga juures. 5000 euro tasemelt saab linnukese kirja ja kaardi laualt kaaperdatud, kuid tegeliku mõju jaoks oleks vaja rohkem,“ ütles Martinson.
    Ka tekitas saate külaliste seas kõhklusi asjaolu, millise maksuga võidakse lage tasakaalustada ja kas selleks võiks olla astmeline tulumaks. „See võib olla Trooja hobune. Kui praegu mõni tuhat inimest saaks selle maksulangetuse, siis selle mõju on majandusele võib-olla miljon eurot (rahandusministeeriumi arvutuste järgi 70 miljonit – toim), kui siis teise ratsukäiguga toodaks mingi teine, tugevam maks vastu, siis seda ideed toetada ei saa,“ rääkis Martinson.
    Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Ivar Veskioja lisas, et ka koda on sotsiaalmaksu lae eest seisnud aastaid ning kõrgelt tasustatud töökohtade riiki toomisel tuleb alati silmas pidada maksukoormust teistes riikides.
    Ajad on muutunud
    Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval, et Keskerakond toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist ning praeguse ettevõtete tulumaksusüsteemi jätkumist.
    "Nelja aasta eest ei oleks Keskerakond võib-olla rääkinud sotsiaalmaksu laest, aga aeg läheb edasi," ütles Ratas.
    Selline avaldus oli üllatav, sest varemalt on just Keskerakond olnud see, kes on lubanud investeeringute tulumaksuvabastuse kaotada ning on sotsiaalmaksule lae seadmise asemel pigem toetanud astmelise tulumaksu kehtestamist ehk kõrgepalgalistele töökohtadele senisest suurema maksukoormuse seadmist.
    Teised erakonnad sotsiaalmaksu lae kehtestamise ideed toetama ei tõtanud. Reformierakonna liige Jürgen Ligi ültes, et jätkusuutlikku sotsiaalmaksu lage ilma astmelise tulumaksuta pole nähtud kusagil.
    Reformierakonna esimees Kaja Kallas kordas teemat kommenteerides oma hiljuti välja öeldud mõtet, et sotsiaalmaksu võiks üldse ära kaotada. Valimisprogrammi Reformierakond seda lubadust aga ei pannud, sest sellise lubaduse andmise vastu olid Reformierakonda kuuluvad endised rahandusministrid.
    "Jüri Ratas tahab kõigile meeldida. Kui nad (Keskerakond - toim) on kogu aeg sellele vastu olnud, siis tekib küsimus, kust on tulnud meelemuutus," rääkis Kallas. Kui sotsiaalmaksu lagi tõsta väga kõrgele, aitab see Kallase sõnul väga väheseid. Kui see fikseerida madalale, kaasneb aga jällegi oluline mõju riigieelarvele. Töötamisega seotud maksud võiks Kallase sõnul üldiselt olla väiksemad nii madala- kui kõrgepalgalistele.
    Isamaa tahab teiste kogemusi uurida
    Sel nädalal valimiseelse keskustelu keskpunkti tõusnud sotsiaalmaksule lae kehtestamise idee on olnud varemalt ka Isamaa valimisprogrammis, kuid järgmiste valimiste eel soovitakse vaadata üle, kas lagi on näiteks naaberriikides mingit muudatust toonud.
    "Varem on see olnud meie seisukoht ka valimisprogrammis, aga vahepeal on kogemusi juurde tulnud - on Läti kogemus, mille võrra me saame nüüd olla targemad. Peamegi vaatama, miks Lätis nii läks, et nad selle kehtestasid, aga siis vist lausa tühistasid. Sest nemad täiendavaid töökohti selle tulemusel ei näinud," rääkis Isamaa juht Helir-Valdor Seeder.
    Teisalt ei ole Seederi sõnul sotsiaalmaksu lagi ka mingi imevits, millega majandust tagant tõugata või kõrgepalgalisi töökohti kiirelt Eestisse tuua. "Sellele teemale pööratakse rohkem tähelepanu, kui teema seda väärt on. Lae kehtestamine on võib-olla märgilise tähtsusega, aga ma ei peaks seda strateegiliseks otsuseks," lisas Seeder.
    Võimaliku lae kõrguse kohta ütles Seeder, et kui kolmapäeval on avalikkuses räägitud neljakordsest keskmisest palgast, siis ega see väga palju madalamal tasemel ei saagi olla. "Kolme-neljakordne keskmine tõenäoliselt jah, kui me räägiks väga palju madalamast tasemest, siis tasub vaadata, kui suur palgavahe on juba Harjumaal ja Tallinnas palkadel Eesti keskmisega võrreldes," lisas ta.
    Praeguse seisuga Isamaa sotsiaalmaksu lae küsimust valimisprogrammi raames otsustanud ei ole, programm valmib detsembris.
    Vabaerakond läks selles küsimuses lõhki
    Sarnaselt Isamaale sotsiaalmaksu ideele varem toetust avaldanud Vabaerakonnas ollakse selles küsimuses aga erinevatel seisukohtadel.
    "Meil on see teema laupäeval arutelul esitluskogus. Teemaks on see olnud, aga selle miinus on muidugi see, et haigekassasse ja pensionikassasse raha maksulae kehtestamisel mõistagi laekub vähem," ütles Nurm.
    Küsimusele, kas piiri seadmine 5000eurosele palgale ka mingit mõju avaldaks, vastas Nurm tõdemusega, et selleks tuleb statistikasse, mida tal praegu ees ei ole, täpsemalt sisse vaadata ja kontrollida, kui palju selliseid inimesi üldse on.
    Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Krista Aru ütles seevastu pressiteate vahendusel, et sellega, et Vabaerakonna ettepaneku vajalikkust Eestile mõista, läks peaminister Jüri Ratasel küll kaua aega, aga asja sai. "Tuleb loota, et Keskerakonna juhi seisukoht ei osutu vaid tühjaks valimislubaduseks," lisas Aru.
    Vabaerakond algatas juba tunamullu oktoobris sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse, mille heakskiitmisel oleks kehtestatud nn sotsiaalmaksu lagi, mille tulemusena 4,5kordset mediaanpalka ületavat töötasu sotsiaalmaksuga ei maksustata.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.