Euroopa Keskpank keerab rahakraani kinni

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- Liina Laks
- 13. detsember 2018 kell 13:59
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Keskpank keerab rahakraani kinni
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi teatas suurest võlakirjade ostuprogrammist 2015. aasta jaanuaris.Foto: Francois Walscherts, AFP/Scanpix
Euroopa Keskpank (EKP) lõpetab detsembriga rahatrüki, mis pidi majandust oluliselt turgutama. Kuna aga majanduskasvu suhtes ollakse järjest pessimistlikum, on see pannud keskpanga keerulisse olukorda.
EKP tegi täna oma selle aasta viimase rahapoliitika otsuse, mille järgi jäävad intressimäärad varasemaga võrreldes samale tasemele ning aastaid väldanud võlakirjade ostuprogramm lõpeb planeeritult detsembris.
Enam kui kolm aastat väldanud lõtv rahapoliitika pole kahjuks toonud nii häid tulemusi, kui oodati. Selleks, et keskpanga usaldusväärsus säilitada, ei saa protsessi teist pidi käima panna. Kuna majanduskasv aeglustub, Itaalial ja Prantsusmaal on eelarvega probleeme, kaubandussõda kestab ja Brexit on vaevaline, siis võib EKP juht Mario Draghi kasutada muid võtteid regiooni majanduse toetamiseks.
Tasub teada:
Mario Draghi teatas 2015. aasta jaanuaris, et EKP alustab suure võlakirjade ostuprogrammiga. Praeguseks on keskpank ostnud umbes 3 triljoni euro eest nii riikide kui ka ettevõtete võlakirju üle Euroopa.
Tänasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.
Nõukogu sõnul jäävad intressimäärad samale tasemele vähemalt kuni järgmise suve lõpuni.
Mida võlakirjade tugiostuprogrammi lõpp endaga täpselt kaasa toob, ei ole kellelegi selge, rääkis suvel Eesti panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel Äripäevale. Probleem on selles, et kuna iga kuu paisatakse varaostuprogrammiga turule kümneid miljardeid eurosid, on analüütikutel peaaegu võimatu ennustada, mis juhtub, kui see nire ühel päeval kokku kuivab. Väga suuri muutusi Luikmel aga ei oota, sest tugiostuprogrammi lõpp on olnud pikalt ette teada ja sellega on arvestatud. "Netoost lõppeb, aga brutoostud ei lõppe. Bilansimahu kasv küll peatub, aga 4,5 triljonit eurot jääb bilanssi püsima," ütles Luikmel suvel.
2017. aasta oli eurotsooni riikidele aga küllaltki positiivne – majanduskasv oli tugev, tööturgude olukord paranes ning töötuse määr vähenes. Osalt kandus see üle ka 2018. aastasse, aga esimesed murepilved hakkasid ilmuma juba sügisel.
See teeb Draghi ülesande küllaltki keeruliseks. Esiteks peab ta põhjendama, miks lõpetab keskpank 2,6 triljoni euro suuruse võlakirjade ostuprogrammi, aga samal ajal tuleb tal investoreid veenda, et majandus saab stiimuliteta hakkama ning intresside tõstmisega ei kiirustata.
“Kvantitatiivse leevendamise (QE) lõppemine näeb välja nagu laskemoona lõppemine. Ei tundu, et see otsus on tehtud väga veenva ja tugeva majandusliku väljavaate alusel,” ütlesSociété Générale'i ökonomist Anatoli Annenkov.
Ostud tegelikult jätkuvad
EKP saab aga ostetud võlakirjade rahastamisel suuri summasid, mida hakatakse tõenäoliselt võlakirjaturul reinvesteerima. Financial Times kirjutab, et sellisel juhul ostaks keskpank ikka 20 miljardi euro eest võlakirju kuus, mille eesmärk on finantsturgude stabiliseerimine ja laenukulude vähendamine nii riikide kui ka ettevõtete jaoks.
EKP probleem seisneb sellest, et majanduskasv on nõrgem, kui rahapoliitikud arvasid. Lisaks pole kiirenenud inflatsioon, kuigi seda prognoositi. See on küsimärgi alla seadnud keskpanga eeldused majanduse kohta laiemalt.
Inflatsioon võib olla praegu eesmärgile vägagi lähedal. Näiteks Saksamaal kasvasid hinnad novembris 2,2 protsenti (aastases võrdluses), selgub neljapäeval avaldatud andmetest. Keskpanga siht on 2protsendiline inflatsioonimäär.
Nafta hinna langus viitab aga sellele, et inflatsioon võib järgnevatel kuudel märkimisväärselt aeglustuda. Palgakasv ei suuda samal ajal hinnatõusu kiirendada, mida on keskpangal raske seletada.
On tõenäoline, et Euroopa Keskpank otsustab majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosi vähendada ning võtab riskide suhtes ettevaatlikuma positsiooni. Draghi püüab samal ajal aga turge veenda, et majanduskasv on pärast kiirenemist lihtsalt normaliseerumas.
Itaalia võlakirjaturul on olukord paranenud
Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et Itaalia võlakirjaturu volatiilsus on taandunud ning tootlus on ka sellel nädalal langenud, sest valitsus otsustas 2019. aasta riigieelarve defitsiidi eesmärki vähendada.
Keskpank prognoosib, et intressimäärad jäävad praegusele tasemele vähemalt järgmise suve lõpuni. Mõned arvavad, et intresse hakatakse tõstma alles 2020. aastal. “Me arvame, et 2019. aasta lõpus EKP intresse ei tõsta. Tõenäolisem on, et seda tehakse 2020. aastal,” teatas reitinguagentuur Fitch Ratings kolmapäeval. “Me arvame, et EKP muudab järgmiste kuude jooksul ka oma prognoose.”
“Majanduse stimuleerimiseks hoiame intressimäärad vähemalt järgmise aasta suve lõpuni ajalooliselt madalal tasemel,” ütles Mario Draghi. “Sisemaine nõudlus ning palgakasv eurotsoonis toetavad meie kindlustunnet.”
Mida on hiiglaslik võlakirjade tugiostuprogramm kaasa toonud?
Miks tehti: EKP tahtis alandada riiklike võlakirjade tootlust, et riigid saaksid odavamalt raha laenata. Majandus hakkab kasvama, inflatsioon tõusma.
Mis juhtus?
1. Võlakirjade tootlus alanes.
Negatiivsed efektid
1. Loodetud majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemist ei ole toimunud.
2. Erinevalt USAst aktsiaturud Euroopas oluliselt ei tõusnud. Wirtschaftswoche arvutas, et kui ameeriklastel oli keskmiselt 82% varast aktsiates, siis eurooplastel ainult 49%.
3. Võlakirjade tugiostuprogrammi raames haaras EKP ca 1/3 Euroopa parimast võlakirjaturu osast ning kuna see viis tootluse alla, sundis see (pensioni)fonde riskantsemaid investeeringuid tegema, et tootlust saada, tõi välja Financial Times.
4. Kuna EKP haaras tugiostudega enda kätte suure osa võlakirjaturust, siis see varade kontsentratsioon võib tulevikus probleeme tekitada. “Esiteks, piiratud omanike hulk vähendab turu likviidsust ja võib turušokke võimendada. On palju tõendeid selle kohta, et turu kontsentratsiooni seostatakse turu madalama likviidsusega, mis vähendab turu vastupanuvõimet nii aktsia- kui ka võlakirjaturgudel,” kirjutas De Nederlansche Bank tänavu aprillis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Keskpank
Hetkel kuum