Euroopa Keskpank keerab rahakraani kinni

EKP tegi täna oma selle aasta viimase rahapoliitika otsuse, mille järgi jäävad intressimäärad varasemaga võrreldes samale tasemele ning aastaid väldanud võlakirjade ostuprogramm lõpeb planeeritult detsembris.

Enam kui kolm aastat väldanud lõtv rahapoliitika pole kahjuks toonud nii häid tulemusi, kui oodati. Selleks, et keskpanga usaldusväärsus säilitada, ei saa protsessi teist pidi käima panna. Kuna majanduskasv aeglustub, Itaalial ja Prantsusmaal on eelarvega probleeme, kaubandussõda kestab ja Brexit on vaevaline, siis võib EKP juht Mario Draghi kasutada muid võtteid regiooni majanduse toetamiseks.

Mida võlakirjade tugiostuprogrammi lõpp endaga täpselt kaasa toob, ei ole kellelegi selge, rääkis suvel Eesti panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel Äripäevale. Probleem on selles, et kuna iga kuu paisatakse varaostuprogrammiga turule kümneid miljardeid eurosid, on analüütikutel peaaegu võimatu ennustada, mis juhtub, kui see nire ühel päeval kokku kuivab. Väga suuri muutusi Luikmel aga ei oota, sest tugiostuprogrammi lõpp on olnud pikalt ette teada ja sellega on arvestatud. "Netoost lõppeb, aga brutoostud ei lõppe. Bilansimahu kasv küll peatub, aga 4,5 triljonit eurot jääb bilanssi püsima," ütles Luikmel suvel.

On tõenäoline, et Euroopa Keskpank otsustab majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosi vähendada ning võtab riskide suhtes ettevaatlikuma positsiooni. Draghi püüab samal ajal aga turge veenda, et majanduskasv on pärast kiirenemist lihtsalt normaliseerumas.

Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et Itaalia võlakirjaturu volatiilsus on taandunud ning tootlus on ka sellel nädalal langenud, sest valitsus otsustas 2019. aasta riigieelarve defitsiidi eesmärki vähendada.

Keskpank prognoosib, et intressimäärad jäävad praegusele tasemele vähemalt järgmise suve lõpuni. Mõned arvavad, et intresse hakatakse tõstma alles 2020. aastal. “Me arvame, et 2019. aasta lõpus EKP intresse ei tõsta. Tõenäolisem on, et seda tehakse 2020. aastal,” teatas reitinguagentuur Fitch Ratings kolmapäeval. “Me arvame, et EKP muudab järgmiste kuude jooksul ka oma prognoose.”

“Majanduse stimuleerimiseks hoiame intressimäärad vähemalt järgmise aasta suve lõpuni ajalooliselt madalal tasemel,” ütles Mario Draghi. “Sisemaine nõudlus ning palgakasv eurotsoonis toetavad meie kindlustunnet.”

Miks tehti: EKP tahtis alandada riiklike võlakirjade tootlust, et riigid saaksid odavamalt raha laenata. Majandus hakkab kasvama, inflatsioon tõusma.

1. Võlakirjade tootlus alanes.

1. Loodetud majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemist ei ole toimunud.

2. Erinevalt USAst aktsiaturud Euroopas oluliselt ei tõusnud. Wirtschaftswoche arvutas, et kui ameeriklastel oli keskmiselt 82% varast aktsiates, siis eurooplastel ainult 49%.

3. Võlakirjade tugiostuprogrammi raames haaras EKP ca 1/3 Euroopa parimast võlakirjaturu osast ning kuna see viis tootluse alla, sundis see (pensioni)fonde riskantsemaid investeeringuid tegema, et tootlust saada, tõi välja Financial Times.

4. Kuna EKP haaras tugiostudega enda kätte suure osa võlakirjaturust, siis see varade kontsentratsioon võib tulevikus probleeme tekitada. “Esiteks, piiratud omanike hulk vähendab turu likviidsust ja võib turušokke võimendada. On palju tõendeid selle kohta, et turu kontsentratsiooni seostatakse turu madalama likviidsusega, mis vähendab turu vastupanuvõimet nii aktsia- kui ka võlakirjaturgudel,” kirjutas De Nederlansche Bank tänavu aprillis.