Pille Ivask • 21. detsember 2018 • 11 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Äripäeva aasta ettevõtja: vähetuntud Kristjan Rahu üllatavad küljed

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva aasta ettevõtja Kristjan Rahu on teda tundvate inimeste sõnul tundlik kunstnikuhing, kelle tugevused on hea läbirääkimisoskus ja strateegiline mõtlemine.

Kui varem Äripäeva aasta ettevõtja auhinna pälvinud ettevõtjad Oleg Ossinovski, Hillar Teder või Rain Lõhmus avalikkusele suuremat tutvustamist ei vaja, on Kristjan Rahu nimi püsinud üldsusele pigem tundmatuna. Ometi on tegu märkimisväärse äritegelasega, kelle saavutuste kaliiber on varem nimetatutega võrreldes vähemalt sama uhke.

Kristjan Rahu

Sündis 8. augustil 1972. aastal Saare maakonnas.

Lõpetas 1995. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Utilitas Eesti ASi juhatuse esimees ja Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ nõukogu esimees.

Kuulub korvpalliliidu juhatusse. On toetanud sporti ja kultuuri, annetanud raha heategevuseks.

Tallinna vanalinnas tegutseva Hella Hundi pubi ja Balti jaama juures asuva Humalakoja üks omanikke. Talle kuulub pool ettevõttest Ida-India Kompanii OÜ, mis pakub restoraniteenust Vormsi saarel.

Tänavu üks suuremaid tehinguid Eesti ettevõtluses oli energiakontserni Utilitas enamusosaluse müük Austraalia investeerimisfondile. Kui Tallinna küttekuningaks ristitud Rahu sellest teatas, olid nii mõnedki pettunud, öeldes, et Rahu sõi oma sõnu. Ütles ta ju aastate eest, et kontrollpakki ta ettevõttes käest anda ei plaani.

Raske on öelda, mida Rahu ise asjast arvab, sest pärast tehingut on ta meedia vaateväljast kadunud kui vits vette. Palub viisakalt vabandust, et ei soovi intervjuusid lähiajal anda. Ajakirjaniku meilikasti potsatab Rahult automaatvastus, et ta on kuni veebruari alguseni puhkusel. Tõsi, e-kirjadele ta vastab, sest hoolimata keeldumisest intervjuusid anda, saadab Rahu ajakirjaniku küsimustele põgusad vastused kirja teel.

Need pole aga niisugused, mis Rahu loomust avaksid. Seetõttu võttis Äripäev ühendust aasta ettevõtja tuttavatega, et selgust saada, mis on Eesti parima ettevõtja edu valem.

Tundlik kunstnikuhing

Kui avalikult on Rahu kiidetud kui head strateegi, on mõnevõrra vähem teada, et tal on kunstnikuhing. Õigupoolest iseloomustabki Rahu lähedalt tundev isik teda kui loomeinimest. Hariduselt on Rahu aga hoopis jurist.

Rahul olla hea kunstnikukäsi. Näiteks ilmus tema võidukas loometöö kunagi ilmunud väljaandes Pioneer.

Kristjan Rahu looming 1985. aasta Pioneeris.  Foto: Andras Kralla

Rahu kunstiande toob välja ka tema kunagine koolikaaslane ning nüüd äripartner Marek Reinaas. Ta meenutab põhikooli päevilt üht rahuteemaliste plakatite võistlust. "Kuna teema puudutas Kristjanit väga isiklikult, võttis ta võistlusest innukalt osa. Ta joonistas plakatile imekauni sinise tuvi koos igavikulise tekstiga "Olgu jääv meile RAHU!"," kirjeldas Reinaas ning tõdes, et tema panustas konkurssi plötserdusega. "Minu plakatil oli maakera otsas istuv Karlsson ja tekstiks "RAHU, ainult RAHU!"," kirjeldas Reinaas.

Tookordses plakativõistluses hindas žürii Rahu teose aga esikoha vääriliseks, Reinaasa teos platseerus teisele kohale. "Selles pole ka midagi imelikku, kuna Kristjan oskab erinevalt minust väga hästi joonistada ja tal on kuhjaga maitset ning head silma," kiidab Reinaas.

Siiski ei valinud hea kunstnikusilmaga Rahu loomeinimese teed. Ta asus õppima hoopis juurat, teda tundvate inimeste sõnul ilmselt tulevikukindluse tõttu. "Tihti võib äris hakkama saamise juures oluline olla hoopis mõni nõuanne või lause mõnelt maamehelt või kasvõi baarmenilt. Selles, et ma läksin kunagi juurat õppima ja seeläbi sellesse rattasse sattusin, on kõige rohkem "süüdi" võib-olla mu kunagine naabrimees," ütleb Rahu ise.

Eeldusi heaks juristiks saada jagus: Rahu on suurepärase mäluga ja teda tundvate inimestega vesteldes selgub, et faktiteadmistes on talle üpris kerge alla jääda.

Kuigi pliiatsit ega pintslit Rahu praegu enam kätte ei võtvat, on Reinaasa sõnul Rahust palju abi, kui on tarvis välja mõelda nime või disainida logo Humalakoja pruulitavatele käsitööõlledele. Rahu on nimelt nii Tallinna vanalinnas asuva Hella Hundi pubi kui ka Balti jaamas tegutseva Humalakoja üks omanikke.

"Ilmselt on see (õlledele nimede ja logode mõtlemine – toim) talle kuidagi teraapiline – ega see soojajaamade ehitamine ju mingi ülemäära innustav ja seksikas tegevus ei tundu olevat. Aga ilmselt ma eksin, kuna Kristjan tegi ka seda suure pühendumise ja kirega," arutleb Reinaas.

Aasta ettevõtja ise oma kunstiannet kommenteerima ei kipu. Nii ei julge ta end nimetada loomeinimeseks ja põikleb vastamisest kõrvale, öeldes, et loomeinimesed on tema hinnangul näiteks Arvo Pärt, Jaan Toomik ja Elmo Nüganen. "See, kes vahib nõupidamisel tühja pilguga enda ette ja sirgeldab paberiservale, seda ei ole," kostab ta.

Loodud ettevõtjaks

Juristiameti valinud Rahu esimene tööandja ses ametis oli Hillar Teder, kelle juures töötas Rahu 1994.–1998. aastal algselt juristina, hiljem oli ta tegevusampluaa palju laiem.

Teder meenutab, et Rahu jättis talle juba toona, enam kui 20 aastat tagasi, tubli ja sihikindla mulje. Rahu võimed olid Tederi sõnul juba siis oluliselt suuremad, kui ettevõte tal rakendada oleks võimaldanud. Nii utsitas Teder Rahu, et see ise ettevõtlusega alustaks.

Viimane ei tähenda, et Rahu poleks oma potentsiaalist teadlik olnud. Arvestades tollaseid keerulisi majandusolusid ning suurt ohtu ebaõnnestuda, oli lihtsalt tarvis kellegi head sõna, mis andis kindlustunde ise toimetama hakata.

Rahu on varasemates intervjuudes öelnud, et aastatel 1996–1998 tegeles ta aktsiatega ja teenis oma esimese kapitali. Ta investeeris ka kinnisvarasse ja on hiljem raha suunanud ka idufirmadesse. Viimasest ta ise avalikult kõnelenud pole.

Rahu tõeline kirg on siiski energeetika. 1998. aastal ostis Rahu ettevõtte Eraküte. Idee oli hakata korda tegema munitsipaalseid soojusvõrke, mis olid linnade käes, kes ei osanud nendega midagi peale hakata. Esimene suurem võrk, mille Rahu ostis, oli Raplas.

Teder arutleb, et ilmselt sai Rahu esimese kogemuse kütteäris juba siis, kui Rahu Tederi juures töötas ning seeläbi Rocca al Mare kaubanduskeskuse katlamajaga kokku puutus. Nüüd, aastaid hiljem ning pärast Utilitase enamusosaluse müüki, on Rahu öelnud, et tema kirg on endiselt energeetika. Ta on vihjanud, et tahab hakata tegelema tuuleenergiaga.

Hea läbirääkija

Teder kirjeldab, et Rahu on küll rahuliku ja leebe olemisega, ent samal ajal äärmiselt sihikindel, fokuseeritud ja karismaatiline. "Ta suudab kaasata teisi häid inimesi," kiidab Teder ja rõhutab, et kuna Rahu on olnud alati veendunud oma asja ajaja, on see talle ka edu toonud.

Inimeste hea tundmine ja nende lugemine, nagu Rahu kohta on öeldud, on kasu toonud ka äris prantslastega, kes olla keerulised isiksused, kellega äri ajada. Siin tuleb ilmselt kasuks ka Rahu läbirääkimisoskus, mida teda tundvad inimesed samuti rõhutavad. "Ilmselt on kõik läbirääkimised, mis ta teinud on, lõppenud talle kasulikult," ütleb Rahu lähedalt teadev mees.

Selle mõttega nõustub ka ettevõtja Heiti Hääl, kes ei pea paljuks nimetada Rahu ettevõtja ideaalkujuks. Hääl nendib, et on Rahu peale heas mõttes kade, sest ta oskab teha kaugesse tulevikku suunatud strateegilisi otsuseid.

Hääle hinnangul on Rahu kaalutlev ja hea suhtleja. Hääl naerab, et tema hea läbirääkimisoskuse eredaim näide on hiljutine uudis Utilitase müügist, mida Hääl peab õigeks otsuseks. "Ei oska selle peale midagi kosta. Ükskõik, mida vastata, kõlaks sellest läbi võltstagasihoidlikkus või ülbus ning edevus. Heade sõnade eest ütlejale aga aitäh," ütleb Rahu.

Rahu kauples Utilitase eest välja enam kui 300 miljonit eurot, saades ise enam kui 270 miljonit. Ja kuna Rahu on ettevõtjahingega, ei maksa karta, et ta saadud raha ettevõtlusse ei suunaks, arvab Hääl.

European Diversified Infrastructure Fund II investeerib energiakontserni Utilitas.  Foto: Liis Treimann

Rahu hea suuvärgi on välja toonud ka ajakirjanik Andrus Karnau, kes kirjutas Postimehe arvamusportaalis, et Rahu võlgneb oma rikkuse heale läbirääkimisoskusele. "Nii hästi kui tema pole keegi osanud energeetikaäris pidada kõnelusi omavalitsuste, ministeeriumiametnike ja riigikogu liikmetega," kirjutab Karnau. Ta toob välja, et varemgi on Rahu süüdistatud poliitilistes ringkondades eduka mõjutustöö tegemises, mille tulemused on ta ettevõtlusele kasulikud olnud.

Sissepoole elaja

Rahu tegemisi vaadates kõik otsused päris kuldaväärt pole olnud. Tema suuremaks avalikuks äriliseks ebaõnnestumiseks peetakse ASi Biodiesel Paldiski, milles ta investorina osales ja kus ta 80 miljonit krooni kaotas. Biodiesel Paldiski asutati 2004. aastal ja selle idee oli ehitada rafineerimistehas, kuhu tuuakse Venemaalt rapsiõli, mis rafineeritakse ja seejärel edasi Euroopasse müüakse. Tehas ehitati Paldiski sadama territooriumile. Ettevõte sai tegutseda aasta aega, kui tuli majanduskriis ja ettevõte sattus raskustesse.

Rahu tundvad inimesed ütlevad, et ta elab sissepoole ning võtab nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi väga isiklikult. Ja kuna ebaõnnestumine olla õnnestumisest seitse korda tugevam emotsioon, ei maksa imestada, et esimesed ka Rahule raskemana mõjuvad.

Õnnestumine või mitte, ei armasta Rahu avalikku esinemist ning tähelepanu keskpunktis olemist. Hiljutisel Utilitase pressikonverentsil võis tähelepanelikum vaatleja tõdeda, et kaamerasilma ees on tal ebamugav ning fotosilma eest tahaks esimesel võimalusel plehku pugeda.

Mõjub küll kontrastsena, ent tunnustusest ei ütle Rahu siiski kunagi ära ning tegelikult on edu talle meelitav. Teda tundev inimene põhjendab seda osaliselt Lõvi tähtkujuga, astroloogiast vähem lugupidavad inimesed ilmselt lihtsalt isiksuse eripäraga.

Raha ei loe

Utilitase müügitehingu kõrval põhjustas omajagu meediafuroori ühelt poolt nii Rahu teenitud summa, mis ulatub umbes 280 miljoni euro juurde, kui ka Utilitase iga töötaja Eesti mõistes ebarealistlikult suur preemia, mis jääb pärast maksude maha arvamist 30 000 euro juurde.

Kuigi kriitikud ütlevad, et tegu oli meediatrikiga üldsuse hea tagasiside saamiseks, siis Rahu tundvad inimesed seda ei usu. Ka ütles ta pressikonverentsijärgses intervjuus ise, et tegu on puhtast südamest tehtud kingitusega.

"Teised teeks ka nii," ütleb Rahu töötajatele maksva suure preemia kohta. "Ega ei teeks küll," naerab Teder, aga usub, et Rahu puhul tuli see tõesti südamest.

Rahu pikalt tundnud isik selgitab, et Rahul ongi kombeks ühe käega võtta ja teisega anda. Nii püüab ta elus tasakaalu saavutada.

Teder hindab, et Rahu ei tee asju raha pärast, vaid tema ülesanne on pühenduda ettevõttele ning selle strateegiale. See tähendab, et kõik sammud ja tehingud on mõeldud läbi pikas perspektiivis ehk lühiajaline kasum või ka kahjum on teisejärgulised. "Mingis mõttes nagu male," arutleb ta.

"Kui sa teed mingeid asju teisiti, siis sa eristud," kirjeldab Teder Rahu edu valemit.

Pikalt heategevuses

Raha ei loe ka teises mõttes. Rahu on tuntud heategevuse poolest, näiteks on ta üks, kes Eesti Ekspressi ajakirjaniku Toivo Tänavsuu juhitud vähiravifondile õla alla pani. Tänavsuu kirjutas viis aastat tagasi Ekspressis oma vähki põdevast emast Hille Tänavsuust, kelle jaoks haigekassa võimalused ravi rahastada olid otsa saanud. Lugu juhtus lugema ka Rahu, kelle ema oli just vähist paranemas. Ekspress kirjutas, et Rahu saatis keset ööd Tänavsuule meili, et viis oma ema ravile Soome ning on nõus ka Hille raviarved tasuma.

See kasvas suuremaks fondiks, kuhu Rahu suunas 100 000 eurot. Hiljem on ta olnud kaasatud ka muudesse heategevusvaldkondadesse. Oma heategevusest Rahu ise kõneleda pole soovinud.

Rahu on toetanud ka sporti ja kultuuri, näiteks sai ta tänavu kultuurisõbra tiitli. Utilitas ja Rahu said tunnustuse Tallinna Linnateatri ja teatrifestivali Talveöö Unenägu toetamise, samuti lavakooli tudengite keelereisi korraldamise eest. Peale selle on Rahu paljude muude tegevuste seas olnud aktiivne spordivaldkonna toetaja. Utilitas on ka Rapla korvpallimeeskonna üks nimesponsoritest.

Võiks ju küsida, miks Rahu nii palju heategevusse panustab. Ta pole pärit ei rikkast ega vaesest perest. Teda tundvate inimeste sõnul ei pea paika ka see, nagu Rahu tunneks, et elu on talle edu ja raha liiga kiiresti kätte toonud. Tõsi, omavahelistes vestlustes olla Rahu nentinud, et mõnel juhul on tal vedanud ning õigel ajal õiges kohas olnud. Ta on osanud sülle kukkunud võimalusi õigel ajal ära tunda ning neid kasutada. Ka Äripäevale ütleb ta, et võlgneb edu oma tiimile, lähedaste kannatlikkusele ja õnnele.

Äripäeva aasta ettevõtja

Äripäev on alates 1993. aastast andnud aasta lõpus tunnustuse kõige silmapaistvamale ettevõtjale. Nominendid valivad toimetuse ajakirjanikud ja toimetajad.

Selle aasta nominentidest mitu müüs tänavu ettevõtte maha – suur töö sai tehtud ja oli aeg raha sisse kasseerida.

Ka Äripäeva lugejad valisid võitjaks Kristjan Rahu

Anatoli Kanajev

Anatoli Kanajev müüs sel aastal oma kullaaugu, Muuga sadamas tegutseva Transiidikeskuse, mille väärtuseks hindas Äripäev möödunud aastal 65 miljonit eurot. Ostja oli Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG. Kanajev tunnistas, et müügiotsus ei tulnud kergelt, sest ta on ettevõttesse pannud palju jõudu, aega ja energiat. Siiski oli tema sõnul müügiks õige aeg. Värskeimas rikaste TOPis oli Kanajev 79,6 miljoni euroga 34. kohal.

Armin Karu

Märtsis kirjutas Äripäev, et Olympic Entertainment Group on teinud selle omanikest Tallinna börsi kõige rikkamad mehed. Täpselt samal päeval saabus pommuudis, et needsamad mehed müüvad sellesama ettevõtte maha. Ettevõtte turuväärtus ulatus 285 miljoni euro juurde, sellest rajaja Armin Karu jagu oli ligikaudu pool. Armin Karu ütles, et on piltlikult öeldes justkui lapse suureks kasvatanud ja on õige aeg lasta see iseseisvasse ellu. Värskeimas rikaste TOPis oli Armin Karu 7. kohal, vara väärtuseks hindas Äripäev 179,7 miljonit eurot.

Heiti Hääl

Heiti Hääl on Alexela Groupi suuromanik. Grupp on sel aastal paistnud silma aktiivse tegevusega, mis lubab loota firmale veel suuremat tulevikku. Viisaastakuplaanis on kirjas kavatsus viia ettevõte börsile. Heiti Hääl oli Äripäeva rikaste TOPis 142. kohal ja tema varanduseks hindas toimetus 23 miljonit eurot.

Jaan Luts

Jaan Luts on betoonelementide tootja TMB Grupi üks omanik. Äripäev hindas ettevõtte värskelt majandusnäitajate poolest Eesti kõige edukamaks ettevõtteks. TMB viimaste aastate areng ning võimalused jäid silma Euroopa suurimale betoonelementide tootjale, prantslaste Consolis Grupile, kes sel suvel TMB ära ostis. Äripäeva rikaste TOPis oli Luts viimati 130. kohal. Toimetus hindas 2017. aasta majandusaasta aruandeid aluseks võttes tema vara väärtuseks 24,8 miljonit eurot.

Kristjan Rahu

Tallinna küttekuningaks nimetatud Kristjan Rahu müüs kontrolli OÜs Utilitas, tehingu väärtus on aasta üks suurimaid. Sügisel ilmunud Äripäeva rikaste TOPis oli Kristjan Rahu 132,6 miljoni euroga 12. kohal.

Markus Villig

Sel aastal kaasas Margus Villigu juhitav Eesti idufirma Taxify 175 miljonit dollarit, millega kasvas ettevõtte hinnanguline turuväärtus üle miljardi dollari. Selle tähisega murdis ettevõte globaalselt edukate idufirmade ehk niinimetatud ükssarvikute hulka. Varem on Eestis samasuguse tähiseni jõudnud TransferWise. Kui mullu Taxify omanikud Äripäeva rikaste TOPi ei jõudnud, siis sel aastal tõusis Markus Villig hoobilt esiviisikusse 202,6 miljoni euroga.

Oleg Gross

Kui paljud teised aasta ettevõtja nominendid paistavad silma mõne hiiglasliku tehinguga, siis Oleg Grossi saavutus seisneb erakordselt stabiilses kasvus. Oleg Gross on ainus ettevõtja kogu Äripäeva rikaste TOPi ajaloos, kes on iga aastaga oma varandust vääramatult kasvatanud. Keskmiselt on Grossi vara viimase 25 aastaga igal aastal kasvanud 6,9 miljoni euro võrra. Kui 2001. aasta rikaste TOPis oli Grossi vara väärtus 2,7 miljonit eurot, siis värskeimas tabelis hindasime tema varanduse väärtuseks 122,7 miljonit eurot.

Viimase viie aasta laureaadid

2013 – Taavet Hinrikus ja Kristo Käärman

2014 – Hardi Meybaum

2015 – Raul Kirjanen

2016 – Rain Lõhmus

2017 – Arno Kütt ja Peep Kuld

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt