- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,01%893,06
- OMX Tallinn0,09%2 070,66
- OMX Vilnius0,26%1 205,63
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,01%893,06
- OMX Tallinn0,09%2 070,66
- OMX Vilnius0,26%1 205,63
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mineraalsed ained vedasid kaubavahetuse kasvu
Eestist eksporditi eelmisel aastal 14,4 miljardi euro väärtuses kaupu ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Seega oli kaubavahetuse puudujääk 1,8 miljardit eurot, mis on 69 miljonit eurot väiksem kui 2017. aastal.
Suurim nii-öelda ülejääk (eksporditi kaupu rohkem kui imporditi) oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete - sh mööbel, kokkupandavad puitehitised - kaubavahetuses. Suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
Olulisel kohal oli Eesti jaoks kaubavahetus Euroopa Liiduga - koguekspordist läks ELi 68% ja impordist 78%. Sealhulgas tulenes suur osa kaubavahetuse puudujäägist Euroopa Liidust - koguni 2,8 miljardit eurot. Samas oli see 55 miljonit eurot väiksem kui 2017. aastal. Kaubavahetuses ELi riikidega suurenes eksport 6% ja import 4%.
Eesti eksportis Euroopa Liitu möödunud aastal kokku 9,78 miljardi euro väärtuses kaupu. Vastassuunaliselt importis Eesti EList 12,62 miljardi euro eest.
Teisalt suurenes märkimisväärselt Eesti kaubavahetus riikidega, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu, mille eksport suurenes 27% ja import 37%. ELi väliste riikidega oli kaubavahetus ülejäägis rohkem kui miljard eurot.
Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli umbes kuuendik (16%). Järgnesid mineraalsed tooted (15%) ning puit ja puittooted (11%).
Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (900 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (152 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (131 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim vähenes aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Lähiriigi endiselt tähtsaimad, USA tähtsus suurenes
Aastaga suurenes kõige enam eksport USA-sse, Singapuri ja Soome. Enim vähenes Rootsi, Hollandisse ja Venemaale.
Peamised ekspordi sihtriigid olid meie lähinaabrid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Põhjanaabritele soomlastele eksporditi enim elektriseadmeid nind metalli ja metalltooteid. Rootsi eksporditi samuti peamiselt elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti aga mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Sihtriik | Eksport (mln eurot) | Osatähtsus (%) | Muutus eelmise aastaga (%) |
|---|---|---|---|
| Soome | 2 288 | 16 | 10 |
| Rootsi | 1 574 | 11 | −9 |
| Läti | 1 377 | 10 | 17 |
| USA | 929 | 6 | 149 |
| Saksamaa | 902 | 6 | −3 |
| Venemaa | 875 | 6 | −6 |
| Leedu | 789 | 5 | 4 |
| Norra | 547 | 4 | 7 |
| Taani | 451 | 3 | 25 |
| Holland | 417 | 3 | −12 |
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aastal kogu kaupade ekspordist 72%, kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12% ning re-eksport 11%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (15% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%), mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõigi osatähtsus 10%). Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete (kasv 1 miljardit eurot), mehaaniliste masinate (kasv 208 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 168 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.
Kategooria | Eksport (mln eurot) | Osatähtsus (%) | Muutus aastaga (%) | Import (mln eurot) | Osatähtsus (%) | Muutus aastaga (%) | Bilanss |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elektriseadmed | 2 279 | 16 | 3 | 2 228 | 14 | 1 | 50 |
| Mineraalsed tooted | 2 164 | 15 | 71 | 2 473 | 15 | 71 | −309 |
| Puit ja puittooted | 1 531 | 11 | 11 | 564 | 4 | 16 | 967 |
| Mehaanilised masinad | 1 212 | 8 | 12 | 1 692 | 10 | 14 | −480 |
| Mitmesugused tööstustooted | 1 205 | 8 | 7 | 397 | 3 | −2 | 808 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad | 1 153 | 8 | −3 | 1 545 | 10 | 0 | −392 |
| Metall ja metalltooted | 1 139 | 8 | 8 | 1 458 | 9 | 13 | −319 |
| Transpordivahendid | 900 | 6 | 0 | 1 672 | 10 | −13 | −772 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted | 740 | 5 | 8 | 1 368 | 8 | 7 | −628 |
| Kummi- ja plasttooted | 430 | 3 | 3 | 843 | 5 | 5 | −413 |
Eestisse imporditi 2018. aastal kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt ja Leedust (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes enim import Venemaalt (484 miljonit eurot), Valgevenest (342 miljonit eurot) ja Leedust (187 miljonit eurot), kust suurenes enim mineraalsete toodete sissevedu. Enim vähenes import Poolast ja Hollandist.
Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 143 riigist, väliskaubanduse bilanss oli positiivne 139 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Ameerika Ühendriikide, Norra ja Singapuriga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Leedu ja Poolaga.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele