VEB Fondi hüvitis noatera peal

VEB Fondi sertifikaadiomanikele hüvitise maksmise otsustamine on noatera peal, toetus ja vastuseis eelnõule jaguneb riigikogus enam-vähem pooleks.

Kui riigikogus hääletamiseks läheks, oleks seal VEB Fondi hüvitise maksmise toetajaid umbes pooled.  Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Üks ettevõtja, kellele riik raha tagastaks, on Pärnu Kalur Holding, mida juhib 70. eluaastale lähenev Elmar Orav. „Oleme seda 20 aastat ja rohkemgi veel oodanud,“ ütles Orav, kellel on siiski hinge peal reformierakondlase Jürgen Ligi sõnad. „Kui lugupeetud, kunagine rahandusminister ja, tundub, et eluaegne riigikogu saadik sõimab küsijaid spekulantideks, siis on see ääretult solvav, sest teenisime raha ausalt.“

Vandeadvokaat Indrek Leppiku ja PWC Legali andmetele toetudes kirjutas Postimees, et Pärnu Kalur Holdingu põhisumma on 41 000 dollarit, intress 98 400 dollarit ja seega oleks kokku saada 139 400 dollarit. Orav ei usu, et ka intressid laekuksid. „Suur summa tuli omal ajal korstnasse kirjutada,“ nentis ta.

Tilbendab noatera peal

Esmaspäeval koguneb koalitsiooninõukogu, kes otsustab, kuidas edasi minna. „Kardan, et nad seal natuke võbelevad. Nii palju, kui inimestega rääkinud olen, siis on see 50 : 50,“ ütles eelnõu üks algatajatest, Elurikkuse erakonna eestvedaja Artur Talvik. „Tilbendab minu arust täiesti noatera peal,“ tõdes ta.

VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill kahtleb, kas koalitsiooninõukogus teema poolehoiu leiab. „Siia külge on pandud, et kas riik peaks kompenseerima kellegi tekitatud kahju. Seetõttu kardan, et see mõte ei leia toetamist.“

Lootust raha saada oleks umbes 15 ettevõttel. „Mul oleks hea meel, kui see läheks läbi. Oleks märk maas. Mind huvitab, et tunnistataks sigadust, mis oli eestlaste tehtud sigadus. Tegu oli eesti pankadega, kes jätsid tuima näoga kliendid rahast ilma ja tehti seda selleks, et päästa Eesti kroon. Kõik olnuks okei, kui poleks olnud vahepealset sullerdamist,“ rääkis Talvik.

Talviku hinnangul on raha jagamisele kõige rohkem vastu Reformierakond. „Teevad kõiki lolliks, kes teemaga tegelevad, mis näitab, et see neid väga ärritab,“ märkis Talvik ja lisas, et Isamaas puhuvad kahtepidi tuuled ja sotsid käituvad tuulelipuna. „Keskerakonnas Jüri Ratas väga seisukohta ei võta, aga mitu keskerakondlast on algsele eelnõule alla kirjutanud.“

Ka õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid tõi välja Reformierakonna vastuseisu. „Kõik saavad aru, et VEB fond avab teemasid, mis ei ole Reformierakonnale kasulikud,“ ütles Karilaid. „Nende raevukas võitlus tuleb sellest, et nad ei taha selle teema põhjalikku käsitlemist.“

Ligi: meie varastada ei luba!

„Siin ei ole küsimustki, meie varastada ei luba ja oleme vastu,“ põrutas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Reformierakond ei toeta hüvitamist, sest see oleks Ligi hinnangul maksumaksjale väga ebaõiglane. „Raha võttis ära Venemaa. See on nii elementaarne asi. Sertifikaadiomanikel oli nõudeõigus Vnešekonombanki [NSV Liidu Välismajanduspank] vastu,“ rääkis Ligi, kelle sõnul pole eelnõu ka aus. „Ostetud seadus ja ma ei tea, kas juba kinni makstud või lootuses kinni makstud saada,“ väitis Ligi.

Sertifikaadiomanikud on need Ligi veendumuse kohaselt odavalt kokku ostnud. „Nii palju kui mina tean, on ka Tiit Vähi sertifikaatide kokkuostja. Ja rääkida nüüd mingisugusest sotsiaalsest õiglusest ekspeaministri puhul, kes ei väljunud poliitikast tühjade kätega... See on eriti küüniline ja kas see on siis asi, kuhu riigi raha panna,“ imestas Ligi.

Sotsiaalse õigluse teema lisandus eelnõusse riigikogu õiguskomisjonis, nimelt muudeti eelnõu algteksti Ellex Raidla advokaadibüroo koostatud õigusliku analüüsi ja ettepanekute pinnalt. Eelnõust jäeti välja viited Eesti Pangale ja intressi maksmisega seonduv osa. Samuti käsitletakse muudetud teksti puhul kõiki sertifikaadi omanikke võrdselt ning eesmärgiks on heast tahtest lähtuv sotsiaalse õigluse taotlus - tegu ei ole riigipoolse õigusliku kohustuse täitmisega.

Vähi: Ligi valetab!

Vähi ei jäänud Ligile võlgu. „Endise poliitikuna ütlen karmilt: Jürgen Ligi valetab. Mina ja Silmet ei ole ostnud juurde ega müünud ühtegi sertifikaadipoega. Soovime, et nominaalis makstaks tagasi see, mille osas Eesti Pank andis Silmetile välja sertifikaadid. Jürgen Ligi saab seda kontrollida, ärgu ajagu jama,“ kostis Vähi.

Silmeti raha ehk umbes 560 000 dollarit jäi kinni Eesti Panga arvelduskeskusesse, mille kaudu Silmet arveldas, meenutas Vähi. 1993. aastal moodustati arvelduskeskuse asemele Põhja-Eesti Pank ning toonane Mart Laari juhitud valitsus kompenseeris siis Põhja-Eesti Pangale saamata jäänud raha valitsuse 10%-liste võlakirjadega. Pangale antud võlakirjade väärtus oli toona umbes 20 miljonit eurot.

„Seega ei pea paika akadeemik Lauri Mälksoo seisukoht, et kui kompenseeritakse, siis pannakse ohtu Eesti riigi õigusjärglus. Kui see oleks nii, siis olnuks järjepidevus ohus 1993. aasta jaanuaris, kui Põhja-Eesti pangale 20 miljonit eurot kompenseeriti,“ lausus Vähi. „Silmet on kogu aeg heas usus oodanud aega, millal riik kompenseerib sertifikaadid.“

Nimelt kirjutas Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja avaliku õiguse osakonna juhataja Lauri Mälksoo eelnõule antud ekspertarvamuses, et eelnõu vastuvõtmisega võib kaasneda Eesti Vabariigile õiguslikke tagajärgi seoses NSV Liidu välisvõlaga ja ühtlasi teatud oht Eesti Vabariigi õiguslikule järjepidevusele.

Reinsalu asus toetama

Jaanus Karilaid pole arvutanud, kuidas toetus eelnõule jaguneda võib. „Protsess on olnud väärtuslik," tõdes ta.

Kas sellest vastusest saab välja lugeda, et 15 miljoni euro jagamine ei lähe läbi? „Ootame ära esmaspäeva – kas koalitsiooninõukogus tekib koosmeel või mitte,“ oli Karilaid ettevaatlik. „Võtan päeva korraga. Ma ei uskunud ka, et justiitsminister Urmas Reinsalu ütleb jõuliselt, et peame VEB fondi tõe välja selgitama. Ilmselt tahaks ta siiski teada, kuhu 32,4 miljonit dollarit liikus.“

Kas Isamaa on siis nüüd samas paadis? „Arvan küll,“ vastas Karilaid.

Kui nõukogu rohelist tuld ei näita, ei ole järelikult ühiskond selleks valikuks veel küps, hindas Karilaid. „Kõik on valikute küsimus. Sotsiaalse õigluse teemasid saab lahendada siis, kui on olemas poliitiline koosmeel."

Riigikohus leidis, et pole õiguslikku alust nõuda riigilt VEB Fondi sertifikaatide põhjal raha. „Õiguslikku alust ei ole, aga on selge, et on haiget tehtud ja riik sekkus 1993. aasta jaanuari otsusega eraõiguslikesse suhetesse, kui kaks kommertspanka ära päästeti. Ettevõtjad jäid ootama. Võiks olla riigimehelikkust, et teha ettevõtjatele väike žest ja tänada selle eest,“ rääkis Karilaid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt