Ligi töötuskindlustuse reservist: probleem on lodevas eelarvepoliitikas

Jürgen Ligi.  Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Riigikogu liige Jürgen Ligi süüdistab tööstuskindlustusmaksetelt kogutud raha kulutamises valitsuse lodevat eelarvepoliitikat, seevastu rahandusminister Toomas Tõniste nimetab senist reservide kasutamist efektiivseks majandamiseks.

Riigikontrolör Janar Holm kirjutas Äripäeva arvamusartiklis, et keskvalitsus on riigi igapäevaste maksete tegemiseks kasutanud ära kogu oma raha ja lisaks ligi 643 miljonit eurot haigekassa, töötukassa ja teiste reserve. Ka alles olev likviidsusreserv põhineb samade asutuste rahal.

Ka eelmine riigikontrolör Alar Karis märkis, et selline avalik-õiguslike isikute raha kas või ajutine kasutamine riigi jooksvate kulude katteks, kui see on tõesti riigikogu kindel tahe, vajab õigusselgust. "Ja selguse huvides tuleks see tahe siis lisaks riigieelarve baasseadusele seadustada ka õigusaktides, mis käsitlevad töötukassa ja haigekassa tööd," kirjutas Karis 2017. aastal.

Ligi sõnul pole probleem töötu- ja haigekassa raha võimalikus äravõtmises, sest riigi reservid on kaitstud riigieelarve seadusega.

„Killustada reserve kuhugi eraldi ridadele ei ole mõistlik ja hallata tulebki neid tervikuna, küll aga on valitsuse eelarvepoliitika lodev, mis ka sotsiaalkassadele hea pole ning nende turvamiseks põhieelarvel nüüd raha pole,“ lisas Ligi.

Rahandusminister Toomas Tõniste lausus, et valitsusel pole mõtet koguda rahva käest raha ning jätta see seisma. „Ei tasu vaadata, kuidas hiired alt seda närivad ning aastatega kuhi väheneb. Tuleb hoida nii palju, kui vaja on,“ väitis Tõniste.

Ta lisas, et valitsus on järginud likviidsusreserviga majandamisel Eesti Panga ja rahandusministeeriumi ekspertide nõuandeid. „Võime maalida pilte, nagu kasutaks keegi kellegi raha, aga raha tulebki kasutada efektiivselt. Meile pole vaja mitut silotorni, mis üksteise kõrval seisavad, ja igal pool väärtus väheneb. See on täna rahavoogude efektiivne kasutamine,“ lisas Tõniste.

Tõniste sõnul pole ta seni näinud ühtegi eksperdihinnangut selle kohta, et töötuskindlustusmakse määra peaks alandama. Tema hinnangul on praegune makse optimaalne ega vaja alandamist, et seejärel seda uuesti tõsta.

Likviidsusreserv

Rahapuhver, mille ülesanneteks on kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine, sest enamik kulusid tehakse enne maksutulude laekumist. Reservi teine roll on olla täiendav riskipuhver olukordadeks, mida ette ei osatud näha.

Lisaks aitab riskipuhver tasandada kuudevahelist rahavoo sesoonsust, näidetena saab tuua tulumaksu tagastamise märtsis, PRIA toetuste maksmise juunis ja detsembris. Likviidsusreservi kaudu käib ka üksikute suurte investeeringute väljamaksete tegemine, selle näitena võib tuua osaluse laiendamise riigiettevõtetes.

Likviidsusreservi puhul on tähelepanuväärne, et 2011. ja 2012. aastal liideti reserviga ka Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa pangakontod. 2012. aasta lõpus oli selles reservis 1,1 miljardit eurot, millest 306 miljonit oli keskvalitsuse enda vaba raha ning ülejäänud 800 miljonit oli töötukassa, haigekassa, välistoetuste ning riigile kuuluvate sihtasutuste raha.

Riigikontrolör Janar Holm kirjutab Äripäevas, et keskvalitsuse enda vaba raha sai likviidsusreservis otsa juba 2015. aasta novembris, sellest ajast peale on riigi jooksvaid kulusid makstud peamiselt töötukassa rahast. Sel ajal oli rahandusminister Jürgen Ligi.

"Nende kassade raha saab kasutada eranditult ainult nende ülesannete täitmiseks ja nii see ka jääb. Ükski poliitik ei võtaks riski mõeldagi sellele, et meditsiinile või töötutele määratud kulud jääksid välja maksmata," ütles Ligi 2011. aastal Eesti Päevalehele.

Likviidsusreservis oli 2018. aasta lõpus 677 miljonit eurot.

Allikas: rahandusministeerium

Ettevõtja töötuskindlustusmaksest: määra tuleks alandada

Aktsiaseltsi Tallinna Kaubamaja Grupp juhatuse esimees Raul Puusepp tõdes, et arvatavasti pole töötuskindlustusmakse määra langetamine valitsuskoalitsiooni jaoks olulisim küsimus.

Sellest hoolimata vajaks ettevõtja meelest töötuskindlustusmakse määr nii töötaja kui tööandja mätta otsast vaadatuna alandamist. Ehkki sellest veelgi tähtsam on Puusepa meelest raha kasutamise sisuline külg – leida toimivad viisid inimeste ümberõppeks ja tööhõive suurendamiseks.

Puusepa meelest makstakse osale inimestest töötu abiraha liiga lahkesti. „Paljud võtavad lihtsalt raha vastu, aga neil puudub tahe tööturule naasta,“ märkis Puusepp. Samuti lisas Puusepp, et tema meelest pole erinevad valitsused aastate lõikes käitunud töötuskindlustusmaksu kogudes valesti. Olemuselt on see õige asi, lisas ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum