Artikkel
  • Kuula

    Infoajastu inkasso ähvardab tuhandete ettevõtjate maine rikkuda

    Marie Rosin Foto: Andras Kralla

    Marie Rosinale kuuluv Kreedix nõuab Raplamaa ettevõtjalt Mait Soasepalt tema juba 2012. aastal likvideeritud ettevõtte Eurosolutions OÜ väidetava võla tasumist, ähvardades vastasel juhul negatiivsete artiklite ja YouTube'i videote avaldamisega. Tegu pole aga üksikjuhtumiga – sarnaseid ähvardusi teevad Rosina firmad tohutule hulgale Eesti ettevõtjatele.

    Marie Rosina äriimpeeriumisse kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad "sünergiliselt" – Kreedix OÜ tegeleb võlgade sissenõudmisega, selle tütarfirma Register OÜ aga peab veebikülgi Inforegister ja Storybook, kus väidetavalt võlgades ettevõtete kohta negatiivseid artikleid ehk "nutulugusid" avaldatakse.
    Soaseppile Kreedixilt laekunud ähvarduskiri Foto: Kuvatõmmis
    Soasepalt nõuab Kreedix 1072 euro tasumist, kuid mingeid tõendeid selle kohta, et säärane võlg üldse eksisteerib, talle esitatud pole. Ärimehele pakuti võimalust tasuda võlg kas korraga või maksegraafiku alusel "kasvõi 10 eurot kuus". Mees ise peab olukorda absurdseks.
    "Seitse aastat tagasi unustatud ettevõte, ammu kustutatud, ja nüüd, et riputame igasugu asju üles sinu kohta, kui sa meile maksma ei hakka. Kvalifitseerub selgelt väljapressimiseks," ütles Soasepp.
    Eurosolutions oli tema sõnul kunagine valdusfirma. Enda sõnul kontrollis ta eile hommikul ka riigiportaalist üle, ega tõesti mingi säärane vana võlg üleval pole. "Näitab, et ühtegi maksuvõlga ega midagi ei jäänud. Nagu ei oleks ühtegi kohustust," oli Soasepp nõutu.
    Säärastes ähvardustes näeb ta aga tõsist äririski. "Pane tänapäeval ettevõtja kohta Inforegistrisse mingisugune bläkk üles ja sul on panga uksed kohe kinni. Ometi peaks (Inforegister) olema turuliider, kõik pangad võtavad ju info nende käest. Ja kurat, sihuke asi," sõnas ta.
    Eurosolutionsi kohta automaatselt genereeritud artikkel Foto: Kuvatõmmis
    Massiline kampaania
    Tegemist pole üksikjuhtumi, vaid laialdase kampaaniaga, nagu selgub ka Kreedixi ja Inforegistri omaniku Marie Rosina kommentaarist. Rosin leiab, et sääraste nõudmiste esitamises ettevõtjatele pole midagi ebakorrektset ning kirjade saatmisega kavatsetakse hoogsas tempos jätkata. Seda ka siis, kui tegu on ammu kustutatud firmade endiste juhatuse liikmete või omanikega.
    "Kas teadsite, et tankistidele on võõrandatud ettevõtteid ühes võlgadega rohkem kui pool miljardit?! Kas arvate, et ettevõtete tankistidele kantimisega, sundkustutamisega, kahtlaste ühinemisetega – peame kustutama ka kõik faktid? Kui aastaid ei ole võlglased olnud huvitatud enda võlgade maksmistest, olenemata sellest, et info on olnud märgiste, summade, reitingute näol olnud üleval aastad – siis mis nüüd siis juhtus?!" kirjutas Rosin.
    Tema sõnul on keskkond Storybook loodud selleks, et "rääkida Eesti ettevõtjatest lugusid." Seejuures on plaanid ülimalt ambitsioonikad – juba sel nädalal kavatsetakse automatiseeritult juurde "toota" hiigelkogus uusi artikleid.
    "Kui märgised-summad-reitingud ei ole piisavad selleks, et võlgade eest ärajooksmisele piir panna, siis teeme seda oma lugudega. Praeguseks on Storybookis ettevõtjatest avaldatud ca 1 miljon artiklit ja neid lisandub juurde iga päev. Näiteks juba sel nädalal avaldame uued lood ca 150 000 kustutatud ettevõtte kohta. Loo liik on “Lõpulugu” ja ettevõtte Eurosolutions OÜ kohta saame teada, et kuus aastat ajas Äriregister maksumaksja raha eest hr Soaseppa taga, et ärimees oma aruandekohustusi täidaks. Ka kolm trahvimäärust ei olnud piisav, et kohustusi täita. Ettevõte sundkustutati, aga faktid ei kustu, vaid neid on võimalik parandada," rääkis Rosin.
    Hiljem saatis Rosin Äripäevale veel ka äsja avaldatud artikli, kus ähvardab, et avaldama asutakse Kreedixile saadetud vastuseid. "Kõigile maksegraafiku soovijatele reageerime esmajärjekorras ja sõimukirjad, mis kannatavad trükimusta, avaldame Storybookis. Infoks tänastele ja tulevastele võlausaldajatele," seisab artiklis. Kirju väidetavatelt võlgnikelt olevat laekunud juba tuhandeid ning "telefonid helisevad lakkamatult".
    Marie Rosina äriimpeerium Foto: Kuvatõmmis
    "Me tabasime naelapea pihta ja siinjuures ma ei taha öelda muud kui seda, et me oleme valmis sõlmima kokkuleppeid, vähendama nõude summasid, andma erinevaid hüvesid, aga me ei ole nõus kustutama ajaloost fakte. Kinnitan, et me ei käsi ega kohusta mitte kedagi mitte millekski, me anname üksnes võimaluse parandada juhtunut, misjärel saavad kustuda ajaloost ka faktilised asjaolud," seisab Rosina artiklis.
    Piiri peal ähvardused
    Äripäevale teemat kommenteerinud jurist Janno Perv märkis, et otseses seaduserikkumises Rosinat tõenäoliselt süüdistada ei saa, kuid samas ei saa sellist tegevust pidada eetiliseks.
    "Korrektne oleks saata nõudekiri ja panna juurde tõendid. Ebakorrektne on saata ainult teade, et teil on võlgnevus ja hakake maksma. Võlgnevus võib olla, iseküsimus, kas see on aegunud või mitte, ja kust see tuleneb – seal on miljon võimalust," märkis Perv.
    Tema sõnul on inkassofirmadel viimasel ajal äri tegemine keerulisemaks läinud, mis paneb neid otsima "innovaatilisemaid" võtteid. "Nad proovivad igasuguseid võimalikke ja võimatuid asju kasutada, et nõrganärvilisi seltsimehi panna maksma. Inkasso ilmselt mingil hetkel sureb ise välja, sest neil ei ole võimu ja seadusandlikku tuge," märkis Perv.
    Tema sõnul peaks säärase kirja saanud ettevõtja esialgu nõudma tõendeid. "Loomulikult võtab iga ettevõtte juhil korraks põlved nõrgaks, kui loed, et mul on võlgnevus. Kirjutage vastu, et esitage nõuet tõendavad dokumendid ja summa kujunemise loogika. Praegu lihtsalt keegi küsib, et kuule – anna mulle raha," sõnas Perv. Mängu tuleb ka see, et nõuded võivad olla ammu aegunud.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.