• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ruth Oltjer: odavam tööjõud ei ole enam Eestis teema

Ainus püsiv konkurentsieelis teiste ees on pidevalt arenev toode ja uuenev tehnoloogia, rääkis ettevõtte Chemi-Pharm looja ja juht Ruth Oltjer intervjuus tööinspektsiooni ajakirjale Tööelu. "Seda on juba väga raske kopeerida, sest selleks ajaks, kui konkurent sinu toodet kopeerima hakkab, oled sina juba järgmise sammu edasi astunud."
Ruth Oltjer kevadel Chemi-Pharmi uue tehase avamisel koos president Kersti Kaljulaidiga.
  • Ruth Oltjer kevadel Chemi-Pharmi uue tehase avamisel koos president Kersti Kaljulaidiga.
  • Foto: Liis Treimann
Oltjer märkis, et kui tahame Eestis elatustaset tõsta, siis võtmeküsimus peitub selles, kuidas üks Eesti ettevõte saaks üldse konkurentsieelist saavutada. "Odavam tööjõud ei ole enam Eestis teema. Palgakulud kasvavad järjest ning usun, et need ei pidurdu enne, kuni jõuavad Soome tasemele. Uus toode? Tore, aga seda on võimalik kopeerida ning mõnes muus maailma piirkonnas odavamalt toota. Uus tehnoloogia? Ka seda on võimalik kopeerida," lisas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele