Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsistid hoiatavad valitsust hoiu-laenuühistute eest
Pensionireformiga II sambast raha välja võtvaid inimesi tuleb teavitada hoiu-laenuühistutega seotud probleemidest ja investeerimiskelmustest laiemalt, hoiatab finantsettevõtteid ja panku ühendav FinanceEstonia.
Andrus Alber leiab, et inimeste teavitamine hoiu-laenuühistu riskidest on liiga puudulik.
Foto: Andres Haabu
"Kuidas plaanite selgitada pensionifondidest raha välja võtnud inimestele, et selle suunamine näiteks 12protsendilise aastaintressiga hoiu-laenuühistusse ei ole riskivaba ega riigi poolt garanteeritud ja seeläbi on võimalik jääda üleöö ilma kogu oma 17 aastaga kogutud pensionisäästust?" kirjutas lobigrupi juht Andrus Alber rahandusministrile saadetud selgitustaotluses.
Hoiu-laenuühistuid reguleerib küll samanimeline seadus, kus on lahtisi otsi üksjagu, ja see annab ühistutele tegutsemiseks võrdlemisi vabad käed. Järelevalvet ei tee nende üle keegi, probleemi tunnistab ka rahandusministeerium.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.