• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,5%60 490,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,5%60 490,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna korter läks 7 protsenti kallimaks

Septembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1951 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3 protsenti kallim, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehinguülevaadet.
Martin Vahteri sõnul võib praegune hinnaseis paari aasta pärast isegi soodne tunduda.
  • Martin Vahteri sõnul võib praegune hinnaseis paari aasta pärast isegi soodne tunduda.
  • Foto: Raul Mee
Martin Vahteri sõnul võib praegune hinnaseis paari aasta pärast isegi soodne tunduda. “Euroopa keskpank trükib raha juurde, mis tähendab, et odava laenu ja inflatsiooni toel jätkub ka hinnatõus,” rääkis Vahter. “Ka Eesti päevapoliitika mõju jõuab varsti kinnisvaraturule. Kui teisest pensionisambast hakkab raha välja voolama, siis osa kulutatakse niisama ära, aga mingi tükk jõuab ka kinnisvarasse. Turule tuleb juurde piiripealseid ostjaid, kes saavad teisest sambast vabanenud rahaga kodu ostmiseks vajaliku omafinantseeringu kokku. See suurendab ennekõike odavamate korterite nõudlust,” lisas Vahter.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele