• Jaga lugu:

    Analüütikud: TOP100 pööratakse aastaga pea peale

    SEB analüütik Mihkel Nestor ütles, et oleks üllatunud, kui järgmisel aastal TOP100 esiotsas sarnaselt tänavusele tööstusfirmad domineeriksid. Küll ootab ta kaubandusettevõtete esilekerkimist.Foto: Raul Mee

    Järgmisel aastal ilmuv edukate ettevõtete TOP 100 tuleb tänavusest oluliselt erineva näoga, hindasid Äripäeva raadiole edetabelit ja majanduses toimuvat kõrvutanud SEB analüütik Mihkel Nestor ja Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

    Nimelt on TOP 100 esikümned aidanud kirjeldada vaatlusalust aastat ettevõtluses ja tänavu annavad seal tooni tööstusettevõtted, keda on kümnest edukamast pooled. „Oli erakordselt hea kasvuaasta,“ hindas Palm, kelle sõnul võib seega edetabelit ja läinud aastat tööstuste aastaks pidada küll.
    Samas järgmise aasta tipptegijate pilt tuleb tänavust ettevõtete käekäiku ja ka väljavaateid arvestades teistsugune. Kui tööstustel algas aasta hästi, siis aasta teises pooles on olukord muutunud, eksporditellimusi vähem ning tähtsamate eksporditurgude kohale on kerkinud tumedad pilved.
    Ühel kaotus, teisel võit
    "Ma oleksin üllatunud, kui järgmisel aastal oleks eesotsas hulganisti tööstusfirmasid,“ ütles Nestor. Küll panustaks ta näiteks kaubandusele. „Kui ehituse kasvutempo on raugenud ja tööstuses on probleeme, siis sisetarbimine endiselt ju õitseb," hindas ta.
    Nõrgenevate valdkondadena nähakse ka kinnisvara ja ehitust, energeetika- ja mäesektorit ning keemiatööstust. „Samas on energiaettevõtted hooga investeerinud ja eelmise aasta hea tulemus aitab nõrgemad ajad üle elada,“ leidis Palm.
    Järgmise TOP100 silmapaistjatena toovad mõlemad välja IT-sektori. „Kui vaadata mitte niivõrd müügikäivet või kasumit, vaid ettevõtte poolt loodud lisandväärtust, siis IT on ala, millel on läinud juba väga kaua väga hästi. Võib-olla nende suurus ei too neid TOP100sse (käibe alampiir oli sel aastal 18,7 miljonit eurot – toim), aga esimesel poolaastal andsid nad ka kõige suurema panuse Eesti majanduskasvu,“ hindas Nestor.
    Cleveronist mööda vaadata ei saa
    Sektori kasvu veab veel ka 5G-tehnoloogia. „See on kiiremini arenenud suurtel turgudel ja jõuab meile mõnevõrra viitajaga, aga kahtlemata see saab olema ülipõnev areng,“ lisas Palm. „Loomulikult ka robootika, mis samuti võtab rohkem aega.“
    Nende kahe sektori üks esindaja on edetabelis juba ka tänavu – esikümnesse kerkinud pakirobotite tootja Cleveron, mille tegevuse mõju näeb firma käibest ja kasumist kaugemal. „Ükskõik, millist edetabelit sa ka ei vaataks, ikka paistab see firma silma. Isegi Eesti makrostatistikast on näha, et tänu nendele on suurenenud kaubavood näiteks USAsse,“ rääkis Nestor.

    Ükskõik, millist edetabelit sa ka ei vaataks, ikka paistab see firma silma.

    Mihkel Nestor
    SEB analüütik Cleveroni silmapaistvusest
    Lisaks märgib Palm ta esilekerkivana ära põllumajanduse. „Söödahinnad on kõrgemad, saagikus hea ja me näeme neid ka investeerimas,“ põhjendas ta.
    Investeerimine sisendab seejuures praeguste näitajate – kvartal-kvartalilt kahanev ettevõtlussektori koondkäive ja ekspordi haprus – juures Palmi sõnul kindlust, sest kvartalite kaupa on kasv olnud kahekohalise protsendiga mõõdetav ning kolme kvartali kohta kokku enam kui veerandi võrra.
    Ekspordilt maksab loota
    Lootusetu pole olukord ka välisturgudel. „Meil on esimesi märke, et juhul kui USA ja Hiina saavad järgmise aasta alguses kaubandusleppe sõlmitud, siis globaalset langust töötlevas tööstuses ei tule ja kukkumine Euroopas stabiliseerub ning järgmise aasta esimesest kvartalist võiks olukord minna paremaks,“ selgitas Palm. „Oleme näinud viimased kaks kuud natukene paremaid näitajaid kui neile eelnevatel kuudel. Loodame, et ei tule jahtumist ja liigume edasi mõõdukama kasvu suunas.“

    Kui USA ja Hiina saavad järgmise aasta alguses kaubandusleppe sõlmitud, siis globaalset langus töötlevas tööstuses ei tule ja kukkumine Euroopas stabiliseerub.

    Tõnu Palm
    Luminori peaökonomist
    Lausa tormakas oli mullu aga TOP100 aluseks oleva käibelt 500 suurema firma kasumite kasv. Kui ettevõtete koondkäive kerkis sarnaselt ettevõtluse keskmisega (ehk kümnendiku võrra), siis kasumit teenisid suuremad ettevõtted pea kaks korda enam. See kõneleb Nestori hinnangul efektiivsusest. „Kuna tööturg buumib, siis väikestel ettevõtetel ongi pideva palgasurve taustal väga keeruline häid kasuminumbreid näidata,“ leidis ta.

    TOP 100 põnevad killud

    TOP100 koostamise aluseks on 500 Eesti suurima käibega firmat.

    500 suuremat firmat kasvatasid eelmisel aastal käivet ja kasumit keskmiselt 10% võrra. Koondkäive kerkis 34 miljardi, koondkasum 2,2 miljardi euroni.

    Enim käivet kergitas IT-ettevõte Replace, mis võitis ka Äripäeva Tartumaa TOPi.

    Enim kasumit kasvatas Põllumajandusühistu Kevili, mis teenis aasta varasema 1400 euro asemel 414 000 eurot ärikasumit.

    Suurima käibega firma oli edetabelis Tallink, mille käive ulatus 950 miljoni euroni.

    Suurima kasumi ehk 250 mln eurot teenis Swedbank.

    Käive kahanes 500 suuremast firmast iga viiendal ehk 100 ettevõttel.

    Käibelt 500 suurema firma seas on 75 uut ettevõtet, mis eelmisel aastal edetabelisse ei mahtunud. Uusi tulijaid on varasematel aastatel olnud ligikaudu 100 ja üle selle.

    TOP100 kokkuvõttev saade Äripäeva TOP jõuab Äripäeva Raadio eetrisse 4. detsembril.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.