Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusse tuleb kriis viivitusega, aga tuleb kindlasti
Soome koroonastrateegia oli ehitussektorile abiks, aga ehituslubade arvu ja tulevikuusu kahanemine viitavad: järgmisel aastal tuleb kindel kukkumine.
Riigieelarve kasvab ning investeeringud ühes sellega, millest valdav osa läheb ühel või teisel moel betooni. Teised peavad läbi ajama kevadel vastu võetud lisaeelarvega ette nähtud vahenditega.
"See on nagu Hiina needus. Et sa elaksid huvitavatel aegadel, ja ka meil on huvitavad ajad kohe kätte jõudmas,” kirjeldab olukorda taristuehituses ASi TREV-2 Grupp juhatuse esimees Sven Pertens.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?