Praeguse metsaraiega jätkamine toob meile miljonitesse ulatuva CO2-arve
Kui metsa raiumist jätkatakse praeguse poliitika järgi, saab Eestist kui ühest Euroopa metsasemast riigist süsiniku siduja asemel juba lähiaastatel hoopis riik, mis peab hakkama CO2 emissioonide eest miljoneid eurosid peale maksma.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tuleks arvestada ka meetmete sotsiaal-majandusliku mõjuga, mis eeldab kompromisse erinevate eesmärkide vahel.
Foto: Andres Haabu
Teisipäeval õhtul avalikustas keskkonnaministeerium metsade ja CO2 sidumist hinnanud uuringu, millega kaasnenud pressiteade lubas kliimaeesmärkide saavutamiseks käiku lasta rohumaade metsastamise ja tselluloositehase.
VKG biotoodetetehase plaan on tervitatav, põlevkiviõlitehas on ärina endiselt perspektiivikas ning metsatüli lahendust on oodata peagi, rääkis keskkonnaminister Tõnis Mölder kliimateemalises saates "Kuum tool".
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?