Rünnakud riigi veebilehtede vastu tulid Euroopa piiri tagant

USA investeeris kuue kuu jooksul enne Vladimir Putini algatatud sõda 60 kuni 100 miljonit dollarit, et kõik Ukraina elutähtsad süsteemid ja teenused üle kontrollida, haavatavusi ja venelaste paigaldatud pahavara avastada, oma roll oli seal ka eestlastel, väidab MKMi digiarengu asekantsler ehk Eesti riigi IT-juht Luukas Kristjan Ilves.

Ilmselt pole Eestis enam ainsatki juhti, kes kahtleks küberturbe vajalikkuses. Ent tehnoloogia ostmisest üksi on vähe, seda tuleb ka rakendada, uuendada ja arendada. Suurim risk on arvuti ja tooli vahel ning seepärast tuleb lisaks koolitamisele ka kontrollida, kas koolitus on töötajate turvakäitumist soovitud suunas mõjutanud.

Küberrünnaku ohvriks langemise korral tuleb oma õppetundidest rääkida, et teised saaksid olukorrast õppida ega järgneks hilisemat mainekahju, mis tihti salgamisega kaasneb, rääkis küberkaitsele keskenduvas saates juhtiva küberturbe terviklahenduste pakkuja Cybers küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm.

Mullu saavutas küberkuritegude politsei läbimurde, kui jõudis Ukrainas asuvate organiseeritud kuritegelike grupeeringuteni, kelle juhitud kõnekeskustest pannakse toime investeerimiskelmusi üle maailma, ka Eestis.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.