Rünnakud riigi veebilehtede vastu tulid Euroopa piiri tagant

USA investeeris kuue kuu jooksul enne Vladimir Putini algatatud sõda 60 kuni 100 miljonit dollarit, et kõik Ukraina elutähtsad süsteemid ja teenused üle kontrollida, haavatavusi ja venelaste paigaldatud pahavara avastada, oma roll oli seal ka eestlastel, väidab MKMi digiarengu asekantsler ehk Eesti riigi IT-juht Luukas Kristjan Ilves.

Ilmselt pole Eestis enam ainsatki juhti, kes kahtleks küberturbe vajalikkuses. Ent tehnoloogia ostmisest üksi on vähe, seda tuleb ka rakendada, uuendada ja arendada. Suurim risk on arvuti ja tooli vahel ning seepärast tuleb lisaks koolitamisele ka kontrollida, kas koolitus on töötajate turvakäitumist soovitud suunas mõjutanud.

Küberrünnaku ohvriks langemise korral tuleb oma õppetundidest rääkida, et teised saaksid olukorrast õppida ega järgneks hilisemat mainekahju, mis tihti salgamisega kaasneb, rääkis küberkaitsele keskenduvas saates juhtiva küberturbe terviklahenduste pakkuja Cybers küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm.

Mullu saavutas küberkuritegude politsei läbimurde, kui jõudis Ukrainas asuvate organiseeritud kuritegelike grupeeringuteni, kelle juhitud kõnekeskustest pannakse toime investeerimiskelmusi üle maailma, ka Eestis.

Digitaalse kogemuse disaini ettevõte UXDA valis oma uue peakontori asukohaks Preses Nama Kvartālsi A-klassi büroohoone Riias. Uue üürnikuga on nüüdseks reserveeritud juba veerand peagi valmiva hoone büroopindadest. UXDA jaoks määrasid valikus rolli hoone asukoht, panoraamvaated Riiale ja Daugava jõele ning ärikeskuse arhitektuurne iseloom, mis haakub UXDA disainifilosoofiaga: luua eristuvaid, äratuntavaid ja läbimõeldud kogemusi ning lähtuda standardlahenduste asemel oma selgest identiteedist.