• Jaga lugu:

    Küberrünnaku ohver oma kogemusest ei räägi, see on viga

    Cybersi küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm soovitab küberrünnaku ohvriks langedes jääda rahulikuks, sest paanikas inimesed teevad vigu, mis võivad olukorra veelgi hullemaks teha.Foto: Erakogu

    Küberrünnaku ohvriks langemise korral tuleb oma õppetundidest rääkida, et teised saaksid olukorrast õppida ega järgneks hilisemat mainekahju, mis tihti salgamisega kaasneb, rääkis küberkaitsele keskenduvas saates juhtiva küberturbe terviklahenduste pakkuja Cybers küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm.

    "Eestis on veel endiselt nii, et kui ettevõttega küberrünnak juhtub, siis pigem tahetakse seda enda teada hoida, ei julgeta rääkida. Tegelikult, kui sa jagad, mis sinuga juhtus, jagad neid õppetunde, siis see aitab kõiki teisi, kõiki sarnaseid ettevõtteid ja aitab meil kollektiivselt üksteist paremini kaitsta," rääkis Erm saates.
    Ermi sõnul on läänemaailmas tavapärane, et kui ettevõte langeb küberrünnaku ohvriks, teavitab ta kohe õigeid asutusi ning intsidenti asutakse lahendama. Kui juhtumit ei varjata ega salata maha, siis tihtipeale firma aktsia väärtus pärast intsidenti hoopis tõuseb, mitte ei kuku.
    Erm tõi veel välja, et ka abi küsimisega võiks ettevõtted olla julgemad. Aidata saavad teenusepakkujad, kes küberteemadega tegelevad ning pöörduda võib nii CERTi kui politsei poole. Küberintsidendist teavitades tõuseb tõenäosus, et küberkriminaalid tabatakse ning pahalaste vara konfiskeerimisel saab tehtud kahju kompenseeritud.
    Küberturvalisusele keskenduvas saates räägime sellest, milliseid küberründe meetodeid kasutatakse, kuidas küberkurjategijad tegutsevad, millised ettevõtted satuvad suurema tõenäosusega rünnaku alla, millised on põhilised turvanõrkused, kuidas hinnatakse ettevõtte küberhaavatavust ja paljust muust.
    Muu hulgas kuuleme, mida teevad Cybersis eetilised häkkerid ning kuidas sattus Cybers ise hiljuti ründe ohvriks.
    Saadet juhib Mai Kroonmäe.
    Kuula siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Apple toodab oodatust vähem iPhone’e Nutitelefonide turul ees rasked ajad
Apple plaanib iPhone’ide tootmise hoida tänavu umbes 220 miljoni ühiku juures, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Bloombergile. See tähendaks, et toodang jääb eelmise aastaga võrreldes praktiliselt samaks, kirjutab Bloomberg.
Apple plaanib iPhone’ide tootmise hoida tänavu umbes 220 miljoni ühiku juures, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Bloombergile. See tähendaks, et toodang jääb eelmise aastaga võrreldes praktiliselt samaks, kirjutab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: idu, mis asendab mullikile puiduga
Eesti idufirma Raiku tahab puhastada maailma mullikile uputusest, pakkudes selle aseainena õhukesi puiduvedrusid. Ettevõtte üks looja Karl Pärtel räägib Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Eesti idufirma Raiku tahab puhastada maailma mullikile uputusest, pakkudes selle aseainena õhukesi puiduvedrusid. Ettevõtte üks looja Karl Pärtel räägib Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.