Energiakriisis Euroopa vaetud lahendused: hinnalaed, tarbimise vähendamine, toetused

Kui valitsusel oleks selged lahendused, siis saaks ka ettevõtjad teha oma plaane. Aga kui valitsus plaanib samamoodi jätkata, siis kaotab Eesti kõik oma senised konkurentsieelised, kirjutab ettevõtja Neinar Seli vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Sügavkülmaäri Nordnet asutaja ja juht Madis Laansalu leidis elektrilepingust punkti, millest võib aru saada, et tarbimise tark juhtimine pole kirjaliku loata lubatud ja selle eest on Eesti Energial õigus tagantjärele lisatasu kasseerida.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis kolmapäeval rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika sügisel kodutarbijatele kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused.

Euroopa Liit koostab hädaolukorra plaani, et sekkuda Euroopa energiaturule, sest sealsed hinnad on kasvanud liikmesriikide jaoks üle pea.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?