Eesti saab NATOst üle 40 miljoni euro taristu rajamiseks
Eesti sai Põhja-Atlandi Nõukogus heakskiidu NATO ühisrahastuse kasutamiseks üle 40 miljoni euro ulatuses. Vahendid suunatakse enamjaolt liitlaste taristu ehituseks, teatas kaitseministeerium.
Kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul peame olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni. Seetõttu suunatakse raha taristu ehituseks.
Foto: Andras Kralla
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles pressiteate vahendusel, et Vilniuse tippkohtumisel kinnituse saanud NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks peame olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni.
Kuigi NATO Vilniuse tippkohtumine pälvis kriitikat, oli siiski tegemist ajaloolise sündmusega, mis tähistas Soome esmakordset täisliikmena osalemist, andis teada Türgi nõusolekust ratifitseerida Rootsi liitumistaotlus ja tunnistas selgesõnaliselt Venemaa ohtu, kirjutab Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok.
Rootsi liitumine NATOga on Eesti jaoks ülioluline, ütles Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik. Nüüd on kõik Põhjamaad osa alliansist ning Läänemerest sai seega NATO sisemeri.
Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütles, et tema jaoks ei läinud NATO sõnumid Vilniuse tippkohtumise esimese päeva järel lati alt läbi. Kuuse sõnul jäeti Ukraina liitumistingimused meelega sõnastamata.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?