Töötlev tööstus keeras pärast pikka langust nina üles

Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.

Toidutöösturid ja kaupmehed hindavad tarbijate kindlustunnet ülimadalaks, näevad omades valdkondades selgeid probleemkohti ning tunnevad muret, millise põntsu annavad järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused.

Laenuga raskustesse sattunud ettevõtteid on Eestis vähe ning laenu võetakse vaatamata raskele ajale palju, ent intressid söövad järjest suurema osa ärisektori kasumist.

Eesti majanduse uus suur idee peaks olema Skandinaavia allhankest vabanemine ning ise otse Saksamaale ja teistele suurtele turgudele müümine, sest Eesti ettevõtete kiirus ja efektiivsus on seal väga oodatud, kutsub üles Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.