Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peterburis avatakse tsaar Aleksandr III sarkofaag

    Tsarinna Aleksandra Fjodorovna säilmete ümbermatmistseremoonia Peterburis Peeter-Pauli kindluses 28. septembril 2006. Tseremoonia viis läbi patriarh Aleksius II.Foto: epa

    Peterburi Peeter-Pauli kindluses alustati sarkofaagi avamist, milles on tsaar Aleksandr III säilmed, vahendas Interfax.

    Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst.

    Nikolai II valitses aastatel 1894–1917.

    Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veeburarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri palees, mis oli Nikolai II ametlik residents.

    Pärast kolme kuud koduaresti viidi perekond Tobolskisse, seejärel Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks.

    Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918.

    Väljaande reporter kinnitas, et kindlus on külastajatele praegu suletud, sissepääsu valvab politsei. Kindluse müüri juurde on pargitud Vene Föderatsiooni Uurimiskomisjoni kirjadega sõiduk.
    Teada on, et viimastel nädalatel on Peterburis tehtud ettevalmistusi Aleksandr III kirstu avamiseks ning et teisipäeval algasidki tööd.
    Vene Föderatsiooni Uurimiskomisjon avas septembris uuesti Venemaa viimase tsaariperekonna mõrva uurimise kriminaalasja. Veel kord kontrollitakse üle ka Nikolai II laste tsareevitš Aleksei ja suurvürstinna Maria säilmed, mis asuvad Moskvas Venemaa Riigiarhiivis.
    Sügisel toodi Peterburist Moskvasse uurimiseks Venemaa viimase imperaatori Nikolai II ja tema abikaasa säilmete näited, samuti riidetükid tsaar Aleksandr II verega. Nüüd siis avatakse Aleksandr III sarkofaag.
    Uurijad tahavad saada hukatud tsaariperekonna uute geeniuuringute vastuseid kuu aja jooksul, märkis Venemaa Teaduste Akadeemia Üldgeneetika Instituudi inimgenoomi ja geneetika osakonna juht Jevgeni Rogajev. Uus geneetiline ekspertiis peab Rogajevi sõnul kinnitama varasemaid järeldusi, et säilmed kuuluvad Venemaa viimase tsaariperekonna liikmetele, kelle bolševikud 1918. aastal Uuralis hukkasid.
    Uurimiskomitee kriminalistikaosakonna kriminalist-uurija Vladimir Solovjov on varem Interfaxile kinnitanud, et uued mitokondriaalse DNA-uuringud kinnitasid, et tegemist on Nikolai II ja tema abikaasa koljude ja luudega.
    „Seda geeni antakse edasi naisliini pidi, emalt. Nüüd seisab ees veel keerulisem ekspertiis – tõendada isaliin Aleksandr III ja Aleksandr II säilmete põhjal. Esimene uurimisetapp läks korda, aga töö jätkub, palju on veel ees. Alustame teist etappi niinimetatud Y-kromosoomiga,“ rääkis Solovjov. Tema sõnul on imperaatori ja tema pere taasavatud kriminaalasja lõpetamist oodata tuleva aasta algul.
    Nikolai II isa Aleksandr III valitses Vene Impeeriumi aastatel 1881 kuni 1894. Ta oli imperaator Aleksandr II poeg.
    Venemaa Uurimiskomitee lõpetas Nikolai II pere hukkamise kriminaalasja 2011. aasta jaanuaris, tunnistades Jekaterinburgi lähedalt leitud säilmed tsaariperele kuuluvaks.
    Vene Õigeusu Kirik ja mõned Romanovite järeltulijad leiavad siiski, et seni pole väljakaevatud säilmete kuulumine tsaariperekonnale täielikult tõendatud. Nende hinnangul paneks vaidlustele punkti uus uurimine.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.