Metsaomanikud loobuvad tulust

Kui lapsevanemad teevad otsuse, millisesse kooli oma laps panna, peaks samalaadse otsuseni Arula hinnangul jõudma ka metsaomanik - otsustades, kas ja mismoodi ta oma metsa majandab või majandamata jätab.

Arula sõnul on Eestimaal ligikaudu 52 000 erametsaomanikku, kelle valdusse kuuluv metsa maa on suurusjärgus alla 5 ha ning kellel on raske teha metsa majandamisotsust. "Suur osa neist omanikest jätab majandamisotsuse tegemata, lastes metsal seista ja väärtusel kahaneda. Teadmiste, aja või huvi vähesuse korral oleks parem mets ühistu abiga müüa, et see satuks headesse kätesse," leiab ta. Tulevikumetsale tekib väärtus aga läbi hooldamise, mis võib metsa väärtust hoolduseta metsaga võrreldes kahekordistada.

Erametsandusega kaasnev problemaatika on Arula sõnul ka põhjuseks, miks viimasel paaril aastal nii meie keskkonnaministeerium kui metsanduslikud organisatsioonid püüavad seista hea selle eest, et metsaomanike teadlikkust mõistlikust metsamajandamisest tõsta ja mets saaks väärilise kohtlemise osaliseks ega läheks niisama hukka. Kokku on Eestis ligi 80 000 erametsaomanikku, seni kuulub neist ühistutesse vaid 5%.

Lisaks asjaolule, et meie metsaomanikud keelduvad tulust, mida võimaldaks neile ja nende perekonnale nende käsutuses olev mets, ei tihka eestlane tema sõnul reeglina ka nõu küsima minna. "Paljud suhtuvad ühistutesse skeptiliselt, sageli on märgata ka eestlasele omast eelarvamust ja isegi hirmu, et ehk ühistu teeb nende metsaga midagi, mille üle neil puudub kontroll," tõdeb ta.

"Paljud omanikud on varemalt langenud pettuste ohvriks, metsandusringkondades on käibel termin "kährikud", kelle motiiv on saada endale võimalikult maksuvabalt raieõigus omaniku maal või see täielikult omaniku käest välja osta ning toimetada siis seal oma äranägemist mööda, arvestamata loodust" jätkab ta. Arula sõnul ei ole seda tüüpi tegelasi enam massiliselt, kuid väiksemaid pettuseid tuleb ikka veel ette. "Võimalusi on mitmeid - metsa saab lõigata mitut moodi: nii heaperemehelikult ja häid metsandustavasid järgides, kui ka nahaalselt ning vaid kiiret tulu silmas pidades." Ega Arula sõnul iga kord pruugigi otseselt petta saada, kuid müüma "motiveeritakse" omanikke ikka musta rahaga. Ka on lauspettused aja jooksul vähenenud, kuid tulu- ja käibemaksupettused ja kahju riigile kaasnevad "kährikute" äritegevuse tulemusel sellegipoolest.

Hiljaaegu pakkus Arula ajaleht Postimehe veergudel välja teoreetilise lahenduse küsimusele "kust saada riigi eelarvest puudujääv üks miljard eurot". Teadaolevalt lõpeb varsti käimasolev seitsmeaastane Euroopa Liidu eelarveperiood ning meie väljavaated uutele eurorahadele on ebaselged. "See raha on meil tegelikult olemas - ta on olemas eksporditulus  meie metsadest. Olulisim konks asja juures on, kuidas motiveerida meie metsaomanikke jõukaks saama," ütleb Arula.

Autor: Kairi Oja, Kristi Malmberg