• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gartneri asepresident: digitulevik on väikeste päralt

    Tallinnas IKT konverentsil “Change, Quick” esinenud uuringufirma Gartner asepresident Stephen Prentice sõnul on väikefirmadel digitaalses maailmas suured võimalused.

    Prentice sõnul tulevad suurimad tehnoloogiauuendused väikefirmadest, millest täna keegi midagi kuulnud pole. “Kas 15 aastat tagasi oleks suured autotootjad nagu GM ja Ford osanud karta, et Google töötab välja isesõitvate autode tehnoloogia?”, küsis Prentice.
    “Väikefirmadel (ja ka Eesti- sugustel väikeriikidel) on digitaalses maailmas suured võimalused. Sisenemisbarjäärid on digitaalses maailmas madalad, väikestel riikidel ja firmadel on suurtega võrreldes isegi eeliseid . See et Eesti asub füüsiliselt Baltikumis, ei tähenda, et Eesti ei saaks digitaalselt olla maailmas igal pool kohal ”, lisas Prentice.
    3D printer toob revolutsiooni
    Suurim lähiaja tehnoloogiline läbimurre, mis toob kaasa ka ärimudelite revolutsiooni, on Prentice arvates seotud 3D printimisega. “See muudab kogu massitootmise kontseptsiooni. Fordi leiutatud konveier, kus toodetakse suuri koguseid identseid tooteid, pole enam mõttekas. 3D printeriga saab toota unikaalseid tooteid tarbijale lähedal. Pole enam vaja laopinda, pole vaja kaupu pika vahemaa tagant transportida,” arvas Prentice. See annab võimaluse väikeettevõtetele, sest pole enam vaja soetada kalleid tootmiseks vajalikke sisseseadeid ja suuri koguseid kaupu lattu valmis toota.
    Teine 3D printimisega kaasnev areng on, et taas muutub mõttekaks asju parandada, sest varuosi on lihtne juurde toota. “Täna on enamike asjade parandamine mõttetult kallis ja varuosi pole saada. 3D printeriga varuosade tootmine ja asjade parandamine on ka keskkonnasõbralikum,” lisas Prentice.
    Prentice arvates muutub 10-15 aasta pärast ka inimestele tagavaraorganite printimine massiliseks.
    Probleemiks konservatiivsus
    Prentice rääkis, et peamiseks takistuseks uute tehnoloogiate juurutamisel on ettevõtete ja tarbijate konservatiivsus. Pudelikaelaks on ikkagi inimene oma suhtumisega.
    See, mida uueks tehnoloogiaks nimetada, on ajas muutuv mõiste. Näiteks laste jaoks pole arvuti enam tehnoloogia, vaid normaalne elu osa. Ka paber ja pliiats olid omal ajal tehnoloogilised uuendused.
    Prentice arvates on pärast nutitelefone ja tahvelarvuteid järgmine massiliselt leviv tehnoloogia “wearable” ehk “kantav” tehnoloogia – nutikellad, prillid, käevõrud jms.
    Meditsiinis on “kantav” tehnoloogia juba laialt levinud. Prentice arvates on esimene mitte-meditsiiniline kiip, mida inimesed on vabatahtlikult nõus lubama oma kehasse istutada mobiiltelefon.
    “Vaadake kas või inimesi rongijaamas. Nad pillavad kõike – vihmavarje, kotte, isegi lapsi, püüdes samal ajal mobiiltelefoniga rääkida. Aga mitte kunagi ei pilla inimesed maha oma  mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni kiibi kehasse istutamisel oleks inimese jaoks suur praktiline väärtus”, arvas Prentice.
    Rääkides tõrgetest uute tehnoloogiate kasutuselevõtul tõi Prentice välja juriidilised, eetilised ja moraalsed probleemid. “Suurimad hirmud on seotud privaatsuse ja turvalisusega”, ütles Prentice.
    Robotid võtavad üle töökohti
    Prentice rääkis, et robotid teevad paljusid asju paremini kui inimesed – näiteks juhivad autot. Google arendatav isesõitev auto on näiteks palju ohutum kui inimese juhitud auto.
    Robotid võtavad inimestelt tulevikus üle järjest rohkem töid – nii lihtsamaid kui ka keerulisi. Seega tulevikus paljud tänased töökohad kaovad.
    Kui robotid võtavad üle palju lihtsaid töid (muruniitja, koristaja, autojuht), siis mõtlevad masinad võtavad üle kvalifitseeritud töökohti (arstid, advokaadid).
    Siin tekivad ka huvitavad juriidilised probleemid: kas valitsused hakkavad roboteid maksustama, et säilitada töökohti?
    Tippjuhte ei huvita innovatsioon
    Gartneri poolt läbi viidud uuringu järgi ei huvitu maailma eri paikade ettevõtete tippjuhid innovatsioonist. Neid huvitab peamiselt äri kasv. Innovatsioon kui selline pole oluline, innovatsiooni tuleb vaadelda kui võimalust äri kasvatada.
    Sama uuringu järgi tahavad ettevõtted enda kätte saada järjest rohkem informatsiooni nii turu kui oma tarbijate kohta.  Aga samas on selles ka suur risk ettevõtte mainele – kui ettevõtted seda informatsiooni väärkasutavad, kui see lekib, saadakse olulist mainekahju.
    OLULISEMAD MÕTTED PRENTICE ETTEKANDEST- Robotid ja mõtlevad masinad võtavad üle inimeste töökohad. Me elame kauem, meil on vähem lapsi. Meie lapsed on materiaalses mõttes vähem jõukad kui meie.
    - 3D printimine on viimase aja suurim tehnoloogiline läbimurre. See muudab fundamentaalselt kogu tootmist. Massitootmise, logistika ja tootmisvahenditesse investeeringute põhimõtted on pea peale pööratud. Väikefirmad suudavad edukalt konkureerida suurtega.
    - Tehnoloogia arengus suuri takistusi ette näha ei ole, kõik fantaasiad ja visioonid on põhimõtteliselt teostatavad. Peamised takistused on juriidilist, eetilist ja moraalset laadi. Just need “inimlikud” faktorid panevad tehnoloogia arengule pidurid.
    Autor: Hando Sinisalu, Kristi Malmberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.