Eestis asuv preemiumsisustuse minikaubamaja toob tippkvaliteedi igasse koju

Lartusi teekond algas väikese salongina, kus keskenduti nõudele, tekstiilidele ja sisustusaksessuaaridele. Viis aastat tagasi otsustas Karin ettevõtte valikut laiendada, muutes ettevõtmise tõeliseks sisutuskaubamajaks, kus müügiartiklitena on täna veel ilmselt puudu üksnes voodid ja kardinad. “Tallinna linnasüda on väike. Kaubanduskeskused tõmbavad inimesi teatud teenustega – side, apteek, toidukaubad, rõivad. Meie tüüpi äri on sellises suures keskuses raskem üles ehitada, sest keskkond ei toeta seda. Kui lähed ostma midagi eksklusiivset, siis eeldatakse ka eksklusiivsemat keskkonda,” sõnab Mängel ja räägib, et just seetõttu on Maakri 23a asuv büroohoone, milles tänaseks sisse seatud 500 ruutmeetrine salong, sobivaim.

Lartusi nimi on neile, kes kiiresti muutuvatest trendidest sisukamat, väärikamat ning põnevamat hindavad, ammuilma tuttav. Ettevõtte valikus on mitmeid Skandinaavia kaubamärke - Norr11, 101 Copenhagen, Norman Copenhagen, Audo Copenhagen ja Ferm Living. Hiljuti lisandusid valikusse ka Taani tootjad Light Point ja Woud. Kuskile pole kadunud ja ei kao legendaarne Villeroy & Boch. Kas kohalik klientuur oskab seda kõike, pisut kallimat kaupa hinnata? Selgub, et oskab. “Ostujõulisem klient hindab personaalsust väga. Inimesel, kel on raha, soovib seda teadlikult investeerida. Meie klient väärtustab meilt saadavat taustainformatsiooni, lugu toote taga ja seda, et ostetav kaup on ette teada kvaliteedimärgiga, mille väärtus ajas ei kao, vaid pigem kasvab,” räägib Karin.

Bränditeadlikkust jagub Lartusi omaniku sõnul ka nooremale generatsioonile. “Nemad leiavad tee meie juurde kui tullakse otsima konkreetset disaini. Samas hinnatakse üha enam kõiges keskkonnasõbralikkust. Paljud brändid on tänaseks selle suuna võtnud ja ilmselt on see ka nende edu võtmeks.”

Ehkki Lartusil on avatud ka veebipood, pole füüsilise salongi vajadus kuskile kadunud. Kliendid ja sisekujundad hindavad võimalust tooteid oma käega katsuda ning silmaga üle vaadata, diivanitel istuda ning tekstiilidega tutvuda.

Karin räägib, et üheksa aastat tagasi avatud e-pood läks käima praktiliselt kohe. “Meil oli kliendibaas olemas ning lihtne oli startida. Pigem tuleb rohkem vaeva näha ning end märgatavaks tegema täna, sest võimalusi, mis teid kaudu huvipakkuv kaup inimesteni jõuab, on praegusel ajal kordades rohkem.”

Eesti on väike riik ja siin suuremaks kasvada on keeruline. Aastatel 2003-2008 oli siinne turg antud segmendis tõusev, kuid täna on olukord teine. Üha rohkem uurib ka Lartusi võimalusi lähiriikides tegutsemise kohta. “Villeroy & Boch pakkus meile Soome turgu, kuid sealsed igapäevased opereerimiskulud on liiga kõrged, et see risk võtta. Pakkumine tuli ka Leedu turule ning selle plaaniga oleme tänaseks edasi liikunud. Asi on seal maal, et leitud on sobivad ruumid ning näib, et ka sobiv juht,” kergitab Mängel plaane lähitulevikult.

See, millised on disaini hindava leedulase eelistused ja kui palju need eestlaste omadest erinevad, näitab aeg. Olmeasolev valik on siiski enam kui piisav, et turule siseneda. “Meil on ka Leedus sõpru, kellelt oleme head nõu ja mõtteid saanud. Nii teame, et seal ei ole Skandinaavia disain nii palavalt armastatud, kui Eestis. Maitseerinevused on olemas, kuid sellega harjub kiiresti ära. Pigem on hetkel oluline aru saada, kuidas jõuda inimeste teadvusesse, nende südameteni,” sõnab Karin.

Lartusi on olnud Karin Mängeli südame- ja elutöö. Peagi 60. eluaastale lähenev ettevõtja on aus ja ütleb, et soovib ise ühel hetkel pisut rahulikumat elu elama hakata ning nii mõlgutab ta mõtteid ka aktiivsest uuest äripartnerist. “Sooviksin, et uus äripartner oleks minust paarkümmend aatat noorem inimene, kes jaksaks ettevõttesse tuua kaasaegsemat keskkonda, näeks pikemat vaadet ja tooks värskeid ideid. See võiks olla ettevõte või inimene, kes on tõsiselt huvitatud disaini- ja sisustusmaailmast. Mul oleks vaja küünarnukituge, kedagi, kel on ettevõtluskogemust ja julgust ning eelkõige muidugi tahtmist,” kirjeldab Karin võimalikku uut kaasteelist. “Ja kui lõppude lõpuks pole tegu börsiettevõttega ning ka lapsed ei soovi sellega jätkata, peab mõtlema, mis edasi,” arutleb ta.

Kaubandus ja kaubanduses toimuv on kiires muutumises. Seda, milline on olukord 3-5 aasta pärast, ette ennustada ei oska ning seda näitab üksnes aeg. Üks on Mängeli sõnul aga kindel – isikupära ja personaalsus ei kao kuhugile ei disainis ega ka suhtlemises füüsilises salongis. “Inimlik puude oli, on ja jääb,” ütleb Karin.