Väike riigivõlg on Eesti konkurentsieelis

10. märts 2009, 10:20

Eurostati andmete kohaselt oli 2007. a lõpus Eesti valitsussektori võlg väikseim Euroopas, küündides 3,5 prontsendini SKPst, Itaalia võlg oli 104,1 protsenti. Miks on see tähtis, küsib erainvestor Stefan Andersson aripaev.ee sõsarportaalis bbn.ee.

Kui eraisik võtab pangast laenu, siis tekib pangal nõue eraisiku vastu - nõue, mis on seotud isikuga ja mis ei sõltu isiku elukohast ega sellest, millega isik tegeleb. Laen võib olla seotud teatud tagatisega (nt kodulaen) ja seda võivad piirata muud tingimused (nt kitsendusklauslid). Sama kehtib juriidilisele isikule laenamise kohta.

Kui laenu võtab riik, siis ei vastuta selle laenu eest ükski füüsiline – ega juriidiline isik, ka riigi varade suhtes ei teki tagasinõudeõigust, kui riik ei peaks kohustusi täitma. Kas laen osutub heaks või halvaks, sõltub täiesti riigi usaldusväärsusest.

Laenumaksete maksmiseks on riigil põhiliselt üks võimalus – maksustamine. Eesti kui riik maksustab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes asuvad riigi jurisdiktsioonis, st riigi territooriumil. Itaalia maksustab Itaalia riigi territooriumil. Järelikult pole valitsusvõlg seotud mitte isikutega, vaid territooriumiga.

Eelnevast johtuvalt võib järeldada, et Eesti valitsussektori madala võlataseme tõttu on ka tulevikus maksustamine Eestis väike ja et Itaalias on vastupidi. Kuna valitsussektori võlg ei ole seotud isikutega, siis soodustab selline olukord inimeste ja ettevõtete lahkumist suure võlatasemega riigist väiksema võlatasemega riiki, ja sellise riigi nagu nt Itaalia probleemid süvenevad veelgi, sest laenukulud üha kasvavad (nt mõõdetuna Itaalia ja Saksamaa riigiobligatsioonide intressimäära vahet arvestades).

Ülalkirjeldatust võib järeldada muudki olulist. Itaaliasuguse võlgadega koormatud riigi huvides oleks euro väärtuse vähendamine ja ka Euroopa Liidu eelarve suurendamine. Eesti jaoks aga vastuoksa, ja seda peaks tunnustatama mil iganes mõni Euroopa Liidu riik peaks soovima muudatusi poliitikas, kergendamaks laenukoormust, mille nad ise on kaela võtnud. Teisest küljest aga on Euroopa Liidu eelarve siiani peamiselt Ida-Euroopat soosiv vahendite ümber jagamise riist, ja selline olukord on Eesti jaoks ilmselt olulisima tähtsusega.

Valitsussektori võlg on valitsemissektori eelarve puudujääkide kogusumma. Eesti riigi praegune väike võlatase näitab seda, et aastaid on aetud ettevaatlikku fiskaalpoliitikat. Avalikkuse survele liigselt kulutada on suudetud vastu seista. See on unikaalne ja seda tuleb võtta kui investeeringut, mis võimaldab madalate maksudega Eesti atraktiivseks teha nii riigi kodanikele kui ka siia tulla soovivatele ettevõtetele. Valitsussektori madal võlatase on raske tööga saavutatud eelis, mis praeguses raskes majadusolukorras annab valitsuskulude suurendamiseks pisut manööverdamisruumi.

Muidugi mõista määrab riigi jõukuse nii era- kui ka avaliku sektori rahaline olukord. Muidugi mõista pole laenamine iseendast ei positiivne ega negatiivne. Suur osa riigi avaliku sektori võlast on tavaliselt erasektori vastav nõue. Siiski, ajal, mil Euroopa piirid hajuvad, ei takista miski nt ühe riigi pensionäri toomast oma sissetulekut mõnda teise riiki. Viimast silmas pidades on Eesti heas olukorras.

Inimesed ja ettevõtted lähevad riigist riiki, aga valitsussektori võlg jääb ikka „isamaaliseks”. Seega – kõik, mis on hea Eesti valitsussektori võlale on tõeliselt hea ka Eestile. Eurostati andmed valitsussektori võla kohta: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2008/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2008_MONTH_10/2-22102008-EN-AP.PDF

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing