Ma olen nördinud, et Eesti vabariigi valimistel ei järgita demokraatlikke valimisprintsiipe ega põhiseadust ja antakse erakondadele rohkem õigusi ning mänguruumi, kui üksikkandidaatidele.
Kui näiteks Europarlamendi valimistel oli valimisreglemendis 100 000 häälega ette nähtud anda erakondadele kaks mandaati, siis sellisel juhul oleks kaks mandaati pidanud saama ka Indrek Tarand ja valima teise mehe Europarlamenti oma äranägemise järgi, sest kinnine nimekiri ei kohustaks teda ju isegi teatama, kas keegi üldse või kes temaga pundis on.
Kes niimoodi teise mandaadiga Europarlamenti pääsenu oleks, selguks analoogselt parteiliste kinniste nimekirjadega kaasnenud häälte liitmisel saadava üllatusena.
Kahjuks seda aga ei juhtunud, sest just meil kehtivate, kõikide valimisseaduste järgselt, on parteid üksikkandidaatidega võrreldes selges eelisseisundis, saades samade häälte arvuga 2 mandaati, üksikkandidaat aga kõigest ühe. Selline parteide eelistamine näitab, et valimistel ei valitse tegelikkuses täielikku võrdsust ja seega ei saanud demokraatlikest valimistest möödunud Europarlamendi valimiste puhul juttugi olla!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pööran teie tähelepanu asjaoludele, mida Tallinna valimiskomisjon ka ühes oma ametlikus vastuses kajastas: üksikkandidaadid kantakse nimekirjadesse pärast erakondasid ja valimisliite ehk viimastena, kuna neile loositakse numbrid pärast numbrite väljaloosimist erakondadele ja valimisliitudele. See, et üksikkandidaadid saavad omale numbrid nimekirjade lõppossa, komisjonile võrdõiguslikkuse rikkumisena ei tundunud.
Säärane meetod annab kahjuks jällegi erakondadele ja valimisliitudele eelise just nende valijate suhtes, kel puudub selge poliitiline arusaam ja kindlamad poliitilised eelistused. Kandidaadi valiku puhul nimekirjast on võimalus, et valija ajapuudusel nimekirja lõppossa ei vaatagi.
Ja veel üks kohalike omavalitsuste valimiste seaduse diskrimineerivatest paragrahvidest sätestab, et üksikkandidaat saab volikogusse vaid isikumandaadi ehk isiklikult kogutud häälte arvuga. Seega, kui iga enamhääl, mis volikogusse pääsemise künnisest üle jääb, läheb lihtsalt kaduma, siis erakonnad ja liidud kannavad oma järelejäänud hääli vabalt nimekirjas eespool olevatele erakonnakaaslastele.
Nii pole tegemist enam otseste, vaid kaudsete ehk kaudsel teel saadud häältega. Ka erakonna- või liidukaaslase surma puhul on õigus tema hääli pärida. Üksikkandidaat on siingi õigusest omale pärimise teel asendaja määrata lihtsalt ilma jäetud.
Pealegi, küsin ma jälle: kas me ei ole põhiseaduse järgi võrdsed või on erakonnad kodanikest eelistatumad?
Europarlamendi valimistel kasutatud valimisformaadi järgi tuleb demokraatlikke valimisreegleid ja põhiseadust järgides anda Indrek Tarandile Keskerakonnaga võrdselt kaks mandaati, jättes talle võimaluse kaasata teine isik Europarlamenti oma äranägemise järgi.
Ma soovitan võrdõiguslikkust ja demokraatia põhitõdesid eiravalt valitud Tallinna linnavalitsusele ja volikogule vabatahtlikult laiali minna ning uute valimiste korraldamist, mis järgiksid Eesti vabariigi põhiseadust kui kõigi seaduste verstaposti.
Ja veel, sügisel Tallinnas toimunud kohalike omavalitsuste kandidaatide loosimisel leiti teiste ümbrike seast üks märgistatud ümbrik, mille fikseeris ära ka TV 3 uudistetoimetus. Mis sellest ümbrikust edasi sai, ma ei tea, kuid selliste märgistatud ümbrike otsimisele kulutas Paldiski "sõltumatu" loosifortuuna koguni üle viie minuti.
Paraku olid vaatlejad fortuuna teadmata märgistatud ümbrikud loosimisest eemaldanud. Kahel eelneval aastal naeratas "loosiõnn" kuulu järgi just linnapeale ning kergitas tema valimisliidu ka kandidaatide esiritta!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!