• Jaga lugu:

    Idufirmad vajavad paindlikkust

    Advokaadibüroo Borenius partneri Kristel Raidla-Taluri sõnul on plaanis reformida äriseadustiku osaühingut puudutavat osa, lisades eeskätt idufirmadele mõeldes funktsionaalsusi, mis on näiteks praegu aktsiaseltsil.

    Eesti praegune äriseadustik on natuke paindumatu, eriti selles osas, mis puudutab osaühinguid. Samas vajavad just idufirmad paljusid selliseid funktsionaalsusi, mis on olemas aktsiaseltsidel, aga puuduvad osaühingutel. Nii võivad aktsiaseltsid näiteks lasta välja eri liiki aktsiaid, suurendada tingimuslikult kapitali, lasta välja vahetusvõlakirju, mis kõik annavad täiendavaid finantseerimisvõimalusi.
    Nüüdseks on Arengufondi juures loodud töögrupp, mis tegeleb seadusemuudatuste ettevalmistamisega, et lisada osaühingutele paindlikkust. Eesmärk ei ole teha eraldi seadust või äriühingu liiki üha kasvava idusektori firmade jaoks, vaid saavutada võimalikult väheste seadusemuudatustega ettevõtluse jaoks võimalikult palju. Plaan on reformida veidi äriseadustiku osaühingut puudutavat osa, lisades funktsionaalsusi, mis aktsiaseltsil on, ning mille puhul ei ole sisulisi põhjendusi, miks neid osaühingul ei võiks olla.
    Eraldi idufirmadele sobiliku äriühingu vormi tegemine ja menetlemine läheks ilmselt väga pikalt, sest see oleks liiga fundamentaalne muudatus. Praegune on eeldatavasti mõistlikult ja lihtsalt menetletav ega nõuaks kelleltki n-ö paradigma muutust.
    Osaühingutele paindlikkuse lisamine puudutaks kõiki osaühinguid. Praktika näitab aga, et erinevaid aktsiaklasse jms kasutatakse praegu eeskätt suurte firmade, vahel ka avalike ettevõtete puhul. Kuid ka idufirmadel oleks neid vaja, sest investorid on Lääne praktika kohaselt harjunud saama näiteks eelisaktsiaid, mis tagavad teatavad eriõigused. Samas need osaühingud, kes ei tegele tehnoloogiavaldkonnas ega ole aktiivselt investoreid kaasavad kasvuettevõtted, neid võimalusi tõenäoliselt kuigi palju ei kasutaks.
    Osaühinguid asutataksegi kindlasti palju selle tõttu, et neil ei ole reeglina auditeerimise nõudeid, kapitalinõue on madalam, seal ei ole kohustuslikku nõukogu jne. Olemasolevad reeglid jääksid kehtima, aga lisanduks uusi finantseerimisega seotud võimalusi neile, kes neid soovivad kasutada.
    Toimetatud intervjuu põhjal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.