Ära usu keskkonda, usu endasse

Mõnevõrra on see isegi üllatav, sest viimaste kuude sõjateated Venemaalt, sanktsioonid, üldine ebakindlus ja idanaabri käitumise ettemääramatus võiks ju hirmu nahka ajada. Erinevalt mõnest keevaverelisest poliitikust või häda ja õnnetust ennustavast sotsiaalteadlasest pole ettevõtjad selle hüsteeriaga kaasa läinud. Suures pildis jagatakse arusaama, et Venemaa otsene mõju Eesti turule on üsna marginaalne. Tõsi, me oleme kaotamas arvukalt vene turiste, kuid samas on Eestisse tulnud ja tulemas oma kodumaalt pagev venelaste erakapital.

Ka maandub ilmselt Eestisse nii mõnigi välisinvesteering, mis veel mõni kuu tagasi oli määratud minema itta. Isegi ettevõtjad, kellel on otsesed majandussidemed Venemaaga olid valdavalt need riskid oma ärisse sisse arvestanud ja suudavad ümber orienteeruda. Samas on selge, et isegi täieformaadilise külma sõja puhul jääb rida majandussidemeid, näiteks naftatransiit, siiski püsima. Siinkohal soovitavad suurettevõtjad poliitikutel hoiduda lammutavatest avaldustest, mis võiksid viia mõne neutraalse majanduskraani kinni keerata. Samas antakse endale  aru, et ELi sanktsioonidele või kaitsevõime tugevdamisele Eestil alternatiivi pole.

Mõõdukale majanduskasvu prognoosile vaatamata on ettevõtjad ühel meelel, et palka tuleb tõsta. Kahel viimasel aastal on keskmine palk märksa kiiremini kasvanud kui SKP. Konvergeerumine Euroopa palgatasemetini käib täie hooga ning  vähemalt 5% palgakasvu kirjutatakse 2015. aasta eelarvesse sisse. Vaielda võib, et kas tuleb tõsta täna 500 eurot saavate inimeste palka 600 euroni või korralda oma tegevus ringi selliselt, et väiksem hulk 1500eurose palgaga häid spetsialiste suudab ära teha suurema töö. Ilmselt tuleb teha mõlemat. Kindlasti jäävad aga märksõnadeks investeeringud tehnoloogiasse ja laiemalt efektiivsuse suurendamisse. Samas osundab Alexela suuromanik Heiti Hääl homme Äriplaani konverentsil hüppelisele spetsialistide vajadusele ka näiteks põlevkivisektoris. Palgakasv võib olla peavaluks eksportööridest ettevõtjatele, kuid on kindlasti võimaluseks neile, kes tegutsevad siseturul

Järgmise aasta riigikogu valimistesse näivad ettevõtjad suhtuvat rahulikult. Rõivase-Mikseri valitsus on vähemalt väliselt tasandanud Ansipi ajal tekkinud pingeid. Ka on Venemaal toimuv teatud mõttes leevendanud Eesti eliitide sisemisi vastuolusid ning valmisolek konsensuslike lahenduste leidmisele on märksa suurem. Olen optimistlik ja arvan, et järgmisel aastal kuulavad poliitikud ettevõtjate häält hoopis rohkem. Isegi kui riigikogu valimistulemus viib vasakpoolsete võiduni, siis on põhjust loota, et Eesti majandus jääb puutumata rumalatest sotsiaalpoliitilistest vallatustest. Sotside esimees Sven Mikseril on homme Äriplaanil võimalik välja tuua, kuhu ja konkreetselt investeeritakse lähiaastatel sajad miljonid euroinvesteeringute raha. Me võime küll lõputult vaielda selle mõttekuse ja otstarbekuse üle. Kuid igal juhul on see tugev turgutus majandusele tervikuna, mis kulub ärevatel aegadel marjaks ära.

Eesti pank alandab Eesti majanduse väljavaateid juba mitmendat korda järjest.  Sellest, kui palju täpselt, räägib asepresident Ülo Kaasik homsel konverentsil. Loodan väga, et aasta pärast peab Eesti Pank tegema oma korrektsiooni juba suunaga üles!

Kui me praegu peatoimetaja Meelis Mandeliga Äriplaani konverentsil kuuldu ja räägitu kokku võtame, siis tahaksin tõdeda, et Eesti ettevõtjad vaatavad uude aastasse lootusrikkalt. Ehk isegi lootusrikkamalt kui riik ja mitmesugused eksperdid meile täna ennustavad. Õhtuks saame näha, kas mul oli õigus.