• OMX Baltic−0,15%301,69
  • OMX Riga−0,2%891,1
  • OMX Tallinn−0,05%2 068,35
  • OMX Vilnius0,26%1 200,63
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,06%8 755,39
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • OMX Baltic−0,15%301,69
  • OMX Riga−0,2%891,1
  • OMX Tallinn−0,05%2 068,35
  • OMX Vilnius0,26%1 200,63
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,06%8 755,39
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • 17.11.14, 23:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiamajandus peab suunda muutma

Süsteemselt toimides saame Eesti majandust energiamajanduse abil kasvatada umbes miljardi euro võrra aastas võrreldes senise käitumismalliga, kirjutab Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
  • Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
  • Foto: Arengufond
Seni oleme energiamajanduses käitunud kasulikele suundumustele lausa vastupidiselt, eelkõige transpordisektoris ja kohalike kütuste tootmises.
Uutmoodi lähenedes tuleb transpordi- ja kütusemajanduses raha riigist väljatassimine asendada säästlikuma tarbimiskäitumise ja kütuste tootmisega Eestis. Elamumajanduse puhul on vaja mõista, et suurim kasusaaja energiasäästutegevuste toetamisest on maksumaksja ning suurim kasu väljendub tervisekulutuste vähenemises ja töövõime paranemises. Soojusmajanduse ümberkorraldumine on turumahu vähenemise tõttu objektiivne paratamatus. Elektrimajanduses tuleb silmas pidada, et lisaks varustuskindluse tagamisele on tegu ka majandust mõjutava ning looduskeskkonda oluliselt kasutava tegevusega.
Eesti haldusjuhtimise nõrkuse tõttu kukuvad head algatused pahatihti maha, sest ettevõtjad ei suuda kogu väärtusahelat ise kokku panna ning riigi puhul pole konkreetset osapoolt, kes asjaga tegeleks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Energiamajanduse Eesti majandust toetav tulevik on võimalik vaid avaliku ja erasektori tihedas koostöös. Seejuures on soovitud tulemuste saavutamise eelduseks toimiva ja olulisi osapooli siduva konsortsiumilepingu sõlmimine ning sellele vajalike mandaatide andmine.
Peep Siitam esineb ka 20. novembril peetaval V Energia aastakonverentsil.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele