Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumuudatused vajavad katet

    Analüütik Heido Vitsur.Foto: Raul Mee

    Kuigi maksude muutmise ettepanekuid võib veelgi lisanduda, on neid tõsise diskussiooni alustamiseks juba piisavalt. Tavaliselt ei räägita meil aga sellest, millest maksude vähendamise pärast ilma jäädakse, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.

    Oleks hea, kui riigikogu valimistele eelnev maksudebatt kujuneks sel korral teistsuguseks kui tavaliselt. Eeldusi selleks on. Esiteks paistab, et maksumuudatused on kõigi erakondade valimisprogrammide teravikku nihutatud. Ka nende, kes traditsiooniliselt on olnud vastu „maksudega mängimisele“. Teiseks on olukord majanduses selline, et seisakuohust välja pääsemiseks on vaja midagi ette võtta. Ei saa ju praegust nigelat majanduskasvu varjata väitega, et Eesti majandus on viimase 22 aasta jooksul Euroopas kasvanud kõige enam. Kolmandaks on aktiviseerunud ka ettevõtjad, nii organiseeritult kui üksi esinedes.
    Liiati pole tehtud ettepanekute hulgas midagi sellist, mida poleks kusagil maailmas viimase saja aasta sees rakendatud, mistõttu on nende mõju üsna hästi teada. Tõsi küll, mõnevõrra erinevates taustsüsteemides.
    Paraku võib aga seegi kord juhtuda, et meil sisulist arutelu maksude üle ei tule ning kõik taandub lööklausete sõnastamisele ja neile poolthäälte kogumisele. Tõsine maksureform on ju tegevus kokkulepitud ja selgete sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamise nimel, mitte lihtsalt maailmavaatelise ilu pärast. Seni pole aga maksude muutmist konkreetsete eesmärkide saavutamisega rohkem siduda tahetud, kui välja arvutatud, kui palju antud muudatus inimestele rohkem raha kätte jätab. Sellest, millest maksude vähendamise pärast ilma jäädakse, meil tavaliselt ei räägita.
    Kuigi kõik on nõus, et väga väikese tuluga inimesi maksustada pole õige, algavad lahkarvamused juba sellest, millist tulu väga väikeseks pidada ja kui oluline väikeste sissetulekute probleem meil üldse on. Tõsi, sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel küll mõnevõrra vähenenud. Kuid tulude ebavõrdsuse tase pole meil sellele vaatamata Euroopa mastaabis mitte väike ega mõõdukas, vaid suur. Ent see tähendab mittevajalikest pingetest ja tõrjutusest põhjustatud kahjude kõrval paljudele ka ebapiisavaid võimalusi hariduse omandamiseks, pooleli jäänud kooliteed jne ning kokkuvõttes lisaprobleeme meie niigi pingelisele tööjõuturule.
    Omaette probleemiks on see, kuidas kaasata osalise töövõimega inimesi ja neid, kes ei saa muudel põhjustel täiskoormusega tööd teha. Viimane aeg oleks hakata kiht kihilt analüüsima, mida ja keda meie praegune tööjõumaksude süsteem tegelikult stimuleerib. Ning mida muutes oleks võimalik kaasata majandusse ka neid, kes sealt erinevatel põhjustel seni kõrvale on jäänud.
    Nendele probleemidele ilma tööjõumakse, eriti aga sotsiaalmaksu alandamata kiiret lahendust ilmselt leida pole võimalik. Eestis on seni enam-vähem kõik, mis inimeste toimetuleku või tervisega seotud, kajastunud otseselt kulutustes tööjõule. Iseendast on selline korraldus väga õige, kuid arvestades meie tootjate konkurentsipositsiooni, uute investeeringute vajadust ja meie võimekust mööda väärtusahelat kõrgemale nihkuda, on sellest saanud meile järjest suurem arengutakistus.
    Kiireid ümberkorraldusi siin takistab aga asjaolu, et tegelike sotsiaalkulutuste mahtu pole võimalik vähendada. Nüüdseks juba pöördumatult muutunud elanikkonna vanuselise struktuuri tõttu tuleb meil vastupidi arvestada mõnevõrra suuremate kulutustega tervisele ja muule kindlustatusele. Muuta on võimalik üksnes nende kulutuste katteallikaid.
    Samas on ju raha võimalik võtta üksnes sealt, kust midagi võtta saab. Ilmselt tekitaks kõige vähem probleeme see, kui tööjõu asemel hakata maksustama seda sorti rikkust, mida majanduslikus mõttes kuigi arukalt ei kasutata. Siin tulevad arvesse kulutused tervist kahjustavatele toodetele, samuti võiks mõelda mingi „muu ülemäärasuse“, näiteks luksuse maksustamisele. Teiseks realistlikuks, kuid meile valulisemaks, oleks OECD poolt pakutud varade (autod, kinnisvara ), s.t rikkaks olemise maksustamine. Valuliseks eeskätt sellepärast, et see oleks vastuolus meil levinud ettekujutusega õiglasest maksustamisest, mis rõhutab ühetaolisust ja pöörab suhteliselt vähe tähelepanu isiku võimele makse tasuda.
    Kolmandaks kohaks, kus üsna palju raha on, oleks Eestis maksustamata jääv kasum. Nagu ka teiste võimaluste juures, pole ka siin asi ühene. Olen alati pidanud igasuguseid maksukonkurentsi võtteid samaväärselt riigiabi skeemidele ja valuuta kursiga manipuleerimistele tõelist konkurentsi ja arengut kahjustavaks. Samas pean siiski tunnistama, et praegune investeeringute maksustamise kord tegi ära ühe olulise asja – muutis Eesti ettevõtete raamatupidamised tunduvalt ausamaks. Pole kindel, kui palju sellisest moraalist pärast maksustamise korra muutmist alles jääb ning kuidas seaduseandja ja maksuamet võimalikule moraali kadumisele reageerida suudavad. Ning kõigele vaatamata on maksukonkurents riikidele, kes teistsuguseid konkurentsieeliseid endale luua suutnud, arvestatava tähendusega. Kuid neile küsitavustele vaatamata on see üheks vähestest kohtadest, kus raha reaalselt olemas on.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Palgakasv ulatus esimeses kvartalis pea 9 protsendini
Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartal tagasi kasvas see 9,7%.
Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartal tagasi kasvas see 9,7%.