Marta Jaakson • 15. aprill 2015
Jaga lugu:

Advokaat: autod oleks justkui saatanast

Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag rääkis raamatupidajatele, kuidas autode maksustamisel ellu jääda.  Foto: Meeli Küttim

Pärast autode maksustamise muudatusi on tekkinud olukord, kus ettevõtjal on mõistlikum auto ostmise asemel võtta see kasutusrendile, et mitte riskida käibemaksutagastusega, rääkis ATTELA advokaadibüroo vandeadvokaat Marko Saag.

Saag rääkis täna Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee seminaril, et autode maksustamise teema tuleb ikka ja jälle päevakorda siis, kui on vaja täita riigieelarvet. Justkui oleks autod saatanast ja neid võiks maksustada siis, kui riigieelarves tekib auk. Nii ka 2013. aasta sügisel, kui riigieelarvesse oli vaja täiendavalt raha ja otsustati seda koguda piirates käibemaksu mahaarvamist.

Kui ettevõtjad häälekalt protestima hakkasid, võeti hoogu veidi maha, ent juba uues koalitsioonilepingus oli sõiduautode maksustamise punkt sees. Selleks, et seadusemuudatus vastu võtta, ootas Eesti riik Euroopa Nõukogult heakskiitu. Esimesel korral seda ei tulnud ning seati täiendavaid kriteeriume. Hiljem nõusolek küll saadi, kuid seda tingimusega, et kui luba on vaja pärast 2017. aastat pikendada, peaks Eesti esitama hiljemalt 31. märtsiks 2017 komisjonile kohaldatud protsendimäära läbivaatamise aruande ning loa pikendamise taotluse.

„Ennustan, et tulemus ei ole riigi jaoks see, mida loodeti. Muudatusega sooviti koguda 47 miljonit eurot, ma ei näe seda küll kuskilt tulemas,“ ütles Saag seminaril.

Jõustunud muudatuste kohaselt arvatakse üldjuhul sõiduautode soetamisel maha 50% käibemaksust. Ainult teatud juhtudel on võimalik maha arvata 100%, kui autot kasutatakse eranditult ettevõtluseks või täidetud on muud seaduses toodud tingimused, näiteks soetamine müügiks, kasutusse andmiseks, jne.

Kui varem ostis ettevõte sõiduauto, siis võis ta maha arvata kogu käibemaksu ja kui kasutas sõidukit nii ettevõtluses kui ka erasõitudeks, siis maksustati viimaseid. Maksuhalduril oli aga keeruline tõendada, kas erasõite oli või ei. Süsteem keerati Saagi hinnangul pea peale ja hakati maksustama sõiduauto soetamist.

Piirangud kehtivad sõiduautole

Kui kulutusi tehakse seoses autoga, mida ei käsitleta sõiduautona, siis seal piiranguid ei ole. Ent maksuametil pole õigust sekkuda ettevõtlusse ja öelda, et sa valisid vale auto. Kui firma on lasknud sõiduki ise ümber ehitada ja muutnud selle kategooriat, siis võib maksuhaldur kahtlustada, kas see võis olla maksudest kõrvale hoidumiseks.

Kuidas võetakse vahele joonistatud sõidupäevikuid?

Saag rääkis, et praktikas on maksuhaldurile sageli esitatud nn joonistatud päevikuid. Sõidupäevikuid on seatud kahtluse alla eelkõige, kui:

sõidupäevikus ei selgu sõidu eesmärk. Kui sul pole võimalik täpsemalt selgitada, mis oli selle sõidu eesmärk ja mida sa tegid.

kohad, kus käid, on ebaloogilised. Maksuametnikud uurivad, kelle juures sa käisid ja kas sa ikka tõesti käisid

ei sobi kilometraaž, mida näitad. Kui Tallinn-Tartu sõiduna on kirja pandud 186 kilomeetrit, siis see pole eluliselt usutav. See vahemaa on ametlik, kuid kindlasti hakati sõitma kaugemalt ja tehti muid asju ka. Kui kirjas on 250 või 300 kilomeetrit, siis võib samuti kahtlus tekkida. Peab olema valmis selgitama,  miks oli kilomeetreid liiga väga või tunduvalt rohkem. Selgitus peab olema täpne, muidu ei pruugita seda pidada eluliselt usutavaks.

ei klapi kütuse tšekkidega. Kui on kirjas Tartu-Tallinn, siis kuskil pidi sageli ka tankima. Selgitus, et ostsin isikliku raha eest ei ole usutav. Ettevõtluses ei ole see tavapärane. Tankimine ebaloogilistel aegadel ja päevadel, näiteks nädalavahetusel äratab samuti kahtlusi.

100% maha arvamist kohaldatakse erandjuhul neljas kategoorias: automüüjatele, taksofirmadele, rendiettevõtetele ja õppesõiduautodele.

Firma autoga sõites tuleb vastata küsimusele, kas see on ettevõtlusega seotud sõit või erasõit. Erinevalt erisoodustusest ei pea käibemaksu mõttes hindama sõidust tekkiva hüve väärtust, vaid seda, kas sõit on ettevõtlusega seotud või mitte.

Kui vahemaad ei ole võimalik läbida mõistliku aja- või rahakuluga, siis võib firma autoga kodust ka tööle sõita ning sellist sõitu elukoha ja töökoha vahel ei käsitleta erisoodustusena. Küll aga on küsitav sellise sõidu seotus ettevõtlusega käibemaksuarvestuse jaoks.

Samuti on maksuhaldur aktsepteerinud kodus parkimist ja kodust sõitude alustamist, kui see on ettevõtjale soodsam ning selgelt põhjendatav.

Saag soovitab firmadel kehtestada ka selge korra, kuidas ettevõtluseks mõeldud autot kasutatakse. Ta soovitab tööandjal selgitada, milleks võib autot kasutada ja milleks mitte.

Sõidupäeviku täitmisel soovitab Saag kirja panna mis oli sõidu eesmärk, mis objekti külastasid. Nii on võimalik ka näiteks kolm aastat hiljem maksuhaldurile sõitu tõendada. Elektrooniline sõidupäevik ei ole Saagi sõnul kohustuslik ning võib teinekord isegi segadusi tekitada, eelkõige juhul, kui kõikide peatuste ja kõrvalpõigete kohta ei osata selgeid vastuseid anda.

Kuidas maksuamet käibemaksu kontrollib?

Enamasti kirjutatakse Saagi sõnul kirju stiilis, et te kasutate sellist autot, deklareerige. Kui ettevõte arvab mõnes kuus maha 100% käibemaksu, ent varem on arvanud 50%, siis võib amet saata automaatse kirja, et on alustanud kontrolli ja tuleb esitada tõendeid.

See, et firma annab teada kuivõrd ta sõidukit erajuhtudel või ettevõtlusega seotult kasutab, annab maksuametile võimaluse luua automaatne kontroll. Õiguslikult ei ole Saagi sõnul maksuhalduri kontrollile väga palju ette heita. Teisalt ei ole see kindlasti kõige ilusam, kui keegi autot parklas pildistab ja tekitab tunde, et keegi hingab kogu aeg kuklas. 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum