Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madalseis viib juhtide mõtted innovatsioonile

    PwC partner Ago Vilu.Foto: Eiko Kink

    Eesti tippjuhtide kasvuootused on viimaste aastate madalaimad, ent vähenev nõudlus on pannud ettevõtjad taas tõsisemalt innovatsioonile mõtlema, kirjeldab tippjuhtide seas läbiviidud küsitluse tulemusi PwC partner Ago Vilu.

    Äsja Davosis peetud Maailma Majandusfoorumil avaldatud maailma tippjuhtide uuringu käigus küsitleti üle 1300 tippjuhi 77 riigist. Samaaegselt ka Eesti juhtide seas läbiviidud küsitluse tulemused on murettekitavamad kui eelmistel aastatel.
    Eesti juhid pessimistlikud
    Eesti tippjuhtide kasvuootused on viimaste aastate madalaimad. Vaid 25% küsitletud juhtidest oli veendunud oma ettevõtte käibe kasvus alanud aastal (mullu 41%). Sellega langesid Eesti juhtide ootused samasse auku, kus Soome ja Rootsi kolleegid neid juba ees ootasid. Põhjuseid pole raske aimata – enamik meie põhiturge on madalseisus, kas Vene kriisi tõttu või sõltumata sellest; samuti on hakanud jahtuma siseturu nõudlus.
    Vähenev nõudlus on pannud aga ettevõtjad taas tõsisemalt innovatsioonile mõtlema. Kui aasta tagasi nähti peamise kasvuallikana loomulikku kasvu kas kodu- või välisturgudel, siis nüüd on hüppeliselt tõusnud nende juhtide arv, kes peavad vajalikuks tulla välja uute toodete ja teenustega. Välisturgudest on oluliselt kasvanud Läti ja Leedu ning langenud Venemaa osatähtsus.
    Hoolimata madalatest kasvuootustest plaanib ligi pool vastanud Eesti juhtidest sel aastal töötajate arvu suurendada ning umbes veerand vähendada, seega vajalike oskustega tööjõud muutub senisest veelgi suuremaks defitsiidiks. Palgainflatsiooni hiilgeaeg tundub aga möödas olevat – nende ettevõtete arv, kes kavatsevad sel aastal palku tõsta, on langenud 90%-lt 72%-le ning enamik palgatõuse jääb alla 5%.
    USA tõus ja Venemaa langus
    Maailma tippjuhtide kindlustunne tervikuna on jäänud mullusega võrreldes samale tasemele (39% juhtidest uskus oma ettevõtte käibe kasvu lähema 12 kuu jooksul), kuid piirkonniti on toimunud olulisi muutusi. Huvitava trendina on kasvuootused tõusnud mitmes arenenud riigis, näiteks USAs (46% juhtidest usub käibe kasvu; tõus 10%), Suurbritannias (39%; +12%) ja Saksamaal (35%; +2%) ning langenud arenguriikides nagu Hiina (36%; langus 12%) ja Brasiilia (30%; -12%) ning kogu Aafrikas (39%; -19%).
    Maailma kõige pessimistlikumalt meelestatud juhid on aga praegu Venemaal, kus oma ettevõtte käibe kasvu usub vaid 16% vastanuist (langus 37%). Nafta hinna langus on hüppeliselt vähendanud kasvuootusi ka Lähis-Idas (69%-lt 44%-le).
    Esmakordselt pärast viieaastast vaheaega hõivas USA ka kõige atraktiivsema välisturu tiitli, möödudes seni esikohta hoidnud Hiinast.
    Üldiselt on aga uuringu põhjal tunda teatud pettumust arenevate turgude suhtes. Kuigi nende turgude potentsiaal tundub olevat üüratu, ei lase kõrge korruptsioonitase ja keeruline ärikeskkond (rääkimata sõjalistest konfliktidest) seda realiseerida. Seetõttu on hulk arenevaid turge „ajutiselt riiulile pargitud“, ootamaks majandus- ja poliitilise keskkonna parenemist. Kasvava elanikkonna ja eriti suureneva keskklassi tõttu jäävad need turud aga ettevõtjaile pikas perspektiivis siiski endiselt ligitõmbavaks.
    Edu aluseks on pidev muutumine
    Globaalse uuringu põhjal selgus, et 56% vastanud juhtidest plaanib lähiaastatel siseneda uutesse tegevusvaldkondadesse. Arenev tehnoloogia vähendab sisenemisbarjääre ning edu aluseks on leida ühisosa ettevõtte põhitugevuste ja kliendi muutuvate soovide vahel. Juhid teavad, et konkurendid teevad sedasama, mistõttu turusituatsioon võib kiiresti tundmatuseni muutuda. Ühe globaalse panga tippjuht nimetas näiteks oma suurimaks hirmuks päeva, mil Google'id ja Apple'id peaksid sisenema pangandusturule.
    Kriitiliseks eduteguriks peetakse ka hästi toimivate koostöövõrgustike arendamist, kuhu lisaks traditsioonilistele koostööpartneritele (nt tarnijad), kaasatakse ka kliendid, teadusasutused ning järjest sagedamini ka konkurendid, et jagada riske, tehnoloogiat, teadmisi ja talente. Piir koostööpartnerite ja konkurentide vahel on üldse hägustumas – konkureerimine ühes valdkonnas ei sega koostööd mingis teises.
    Kiireimini kasvav oht – küberrisk
    Suurima majanduspoliitilise riskina näevad maailma tippjuhid seadusandlikku ülereguleerimist, Eesti juhid aga geopoliitilist ebakindlust. Sarnaselt eelmisele aastale on nii maailma kui Eesti juhtide jaoks äririskide nimekirja tipus vajalike oskustega tööjõu leidmine, uute konkurentide sisenemine turule ning muutused tarbijakäitumises ja ostujõus.
    Kõige suurema tõusu riskide pingereas on aga teinud andmekaitse ja küberrisk – näiteks tervelt 86% USA juhtidest peab seda kõige suuremaks äririskiks üldse. Eesti juhid praegu küberriski pärast veel liialt ei muretse. Võimalik, et meie andmeturve on paremini arenenud või et potentsiaalsed ohud pole veel lihtsalt realiseerunud.
    Ootused Eesti uuele valitsusele
    Uurides Eesti tippjuhtidelt, millised majanduskeskkonda mõjutavad sündmused avaldavad nende äridele kõige enam mõju, mainiti enim arenguid eurotsoonis ja Venemaal, samuti nafta hinna ja valuutakursside kõikumist. Üsna väheoluliseks peeti aga märtsis peetavate riigikogu valimiste tulemusi. Seda võib pidada ka ühiskonna küpsuse märgiks – kes iganes peaks valimised võitma, ettevõtjad selles suurt ohtu oma ärile ei näe. Või on asi hoopis selles, et meie ettevõtjad on harjunud lootma iseendale, mitte valitsusele?
    Hinnates seniste valitsuste tegevust, olid Eesti juhid kõige enam rahul riigi digitaalse infrastruktuuri loomise ning majanduskeskkonna stabiilsuse hoidmisega. Kriitika osaliseks said ettevõtjate vajadustele vastava kutseõppesüsteemi, tõhusalt toimiva avaliku sektori ning kapitalituru loomine. Kõige olulisemate ootustena uuele valitsuskoalitsioonile nimetasid juhid stabiilse, kuid kasvu toetava majanduskeskkonna loomist, avaliku sektori efektiivsuse tõstmist, kutsehariduse reformimist ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.