Arengupank tooks kokku ametniku ja ettevõtja

Lisaks start-up-ettevõtete toetamisele oleks otstarbekas perioodiliselt korraldada nn tehnoloogia-ümarlaudasid teadlaste ja ettevõtjate vahel, et otsida (koostöös erasektori ja liitudega) võimalusi Eesti teadussüsteemi  paremaks rakendamiseks start-up-ettevõtluse vankri ette. Teadupärast on Eesti innovatsioonisüsteemi suurimaks puuduseks seoste puudumine teadusliku tipptasemega teadusvaldkondade ja tehnoloogiaettevõtluse vahel.

Arengupanga kolmas ülesanne võiks olla tõhusam koostöö ministeeriumide ja rakendusüksustega, ning Eesti majanduspoliitiliste sammude kavandamise oskusteabe vahendamine, et saavutada ettevõtete tootlikkuse (ja sellega kaasneva ekspordivõimekuse) ning uuenduslikkuse kasv. Majandusministeeriumi praegune probleem on selles, et ostes ise eraturult sisse analüüse, saavad nad enamasti lõpptulemuse, aga harvem uusi ja terviklikke tööriistu poliitika kujundamiseks. Arengupank võiks seda teadmist välisriikidest Eestisse vahendada ning olla ühtlasi puhver, kuhu see teadmine võiks akumuleerida.

Neljandaks, Eesti Arengupangal võiks olla senisest aktiivsem vahendaja  roll era- ja avaliku sektori koostöö edendamisel, käivitades kord aastas toimuva arengufoorumi, kus kohtuks poliitikakujundajad ning ettevõtjad. Selle eesmärgiks võiks olla saavutada rahvuslik kokkulepe tööstuspoliitikas. Võiks kaaluda ideed koostada Arengupanga eestvedamisel: a) rahvusliku kokkuleppena Eesti töötleva tööstuse tehnoloogiateekaardid (mis tehnoloogiad aitaks ettevõtjate meelest kaasa nende äri kasvule, tööstusharude lõikes) ning b) käivitada ettevõtjate ja ametnike vahelise regulaarselt koos käiva tehnoloogiaümarlaua, mille eesmärk oleks siduda ettevõtete tehnoloogilised vajadused oma äri ja tootlikkuse edasiseks kasvuks.

Tasuks tõsiselt kaaluda Arengupanga tegevusse regionaalarengu vaate sissetoomist. Võiks kaaluda mõte kavandada  koostööd siseministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega rahastamisel käivitatud piirkondlike kompetentsikeskustega (paadiehituse keskus Saaremaal, taastusravimeditsiini arenduskeskus Läänemaal jt).  Arengupank saaks maakondlikele kompetentsikeskustele pakkuda tuge start-up-ettevõtluse alal (aidates kohalikel ettevõtetel disainida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaid ärimudeleid). 

Eesti Arengupank võiks tegeleda strateegilise arenguseirega, mille  klassikaline funktsioon on pakkuda innovatsioonipõhises majandussüsteemis pikaajaliste strateegiate kujundamisel tuge. Seda saab teha, kirjeldades võimalikke tulevikustsenaariume olemasolevate teadmiste ja muutujate põhjal (analüüsides näiteks lähiajal teaduselaboritest kommerts-kasutusse tulevaid tehnoloogiaid, demograafilisi muutusi, turgusid, poliitilisi muutusi, mis loovad uusi turge jms).

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.