Pagulaskvoot ajab põrkima

Juhan Särgava  Foto: Äripäev

Pagulaspoliitika tekitab segaseid tundeid. Eriti põrkima paneb kõrgemalt tulev korraldus, mille põhjendatus sarnaneb tugevama õiguse jõulise rakendamisega kirjutab Saidafarmi juhataja Juhan Särgava.

Jagada hädalistega seda kasinat, mis meil on, tundub inimlik ja mõistetav. Aga jagada heaolu kordades kõrgemal tasemel, mida me enda nõrgematele kaaslastele pakume, on kuidagi lämmatava iseloomuga. Jätab ausalt öeldes prassimise mulje. Üks asi on hädavajalik peavari ja toidupoolis, teine hotelli standardis kostitamine. Mahajäänud maju on meil ju küll, poleks kahju, kui pagulased taastaksid neid oma maitse järgi.

Tulijad saabuvad EL teljeriikide endistest koloniaalmaadest. Meie ei ole nende saatusekaaslased. Emamaadega on neil aga ka keeleline, kultuuriline suhe olemas. Meile sattumine on ka tulijate endi jaoks täielik „loomaaeda paigutamine“. Ei ole meil nendega miskit peale hakata ega vastupidi.  

Aidakem ukrainlasi

Kui rääkida saatusekaaslastest, siis meie saaksime abivõimet rakendada tööta ja koduta jäänud ukrainlaste suhtes. Ukraina seltski Eestis olemas. Suudame suhelda, vajalikke tööülesandeid selgitada. Nemad tõenäoliselt kohanevad mõne kuu või poole aastaga siinse elu ja tööga. Kuid neidki on sadu kordi enam, kui me äkki ja korraga rakendada suudaksime.

Aafrika pagulastega tuleb aastaid kulukat oskustööd teha ennem, kui midagi toimina hakkab. Proovinud olen minagi. Meil käis loomi söötmas hr Abdul. Tuli kenasti toime. Raskus seisneb aga selles, et loomade söötmisel kasutame enamasti hoopis traktorit.

Valge mees, su tund on tulnud

Mulle meenub India keskkonnakaitsja Vandana Shiva ettekanne säästliku põllumajanduse sümpoosiumilt Norras 1995, kus ta teavitas, et „valge mees“ on koloniaalpoliitikaga räigelt rikkunud pärismaalaste elukorraldust, maha lammutanud iidsed toitumistavad  ja sellega kaasa toonud näljahädagi. „Oota, valge mees, need miljonid nälgijad kõik tulevad oma võlga sisse nõudma!“ ütles Vandana.  „Nad tulevad vaikselt, ilma sõjata, ja te ei saa midagi teha!“ Toona tundus see kõne lihtsalt ambitsioonikas.

Nüüd, 20 aastat hiljem hakkavad need sõnad täide minema. Poliitikutel on nüüd aeg selg sirgu lüüa ja igal liikmesriigil oma huve kaitsta. Kui meenutame normeerimist eri riigikordadest või ajaloost, siis enamasti on see ainult kannatustega lõppenud. Siit algab sallimatus, paugutamine ja muu korratus, mida me uudistest pidevalt kuuleme.

Asendustegevuse asemel oleks mõistlikum nõuda, et endised emamaad peavad ise vastutuse võtma neis riikides, kus nad valitsesid. Aitama taas korda seada nende riikide valitsemise, investeerima elukorraldusse. Kogu rahvamurd, kes tahaks mugavusmaadesse tulla, ei mahu siia niikuinii.

Juhan Särgava esineb tänavusel Äriplaanil. Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Combimilli omanik Margus Kohava, Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, reklaamiettevõtja Reet Roos ja kinnisvaraettevõtja Jaanus otsa.

Juhte ja omanikke on saali oodata üle 600. Äriplaani korraldamist toetavad Danske Bank, Eesti Telekom, Ülemiste City.

Äriplaanile registreeruda saab siin.

Hetkel kuum