Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Makse tuleb koguda sealt, kus on raha

    Ettevõtja ja investor Endel Palla.Foto: Raul Mee

    Eesti konkurentsivõimet ja rahva heaolu on vaja tõsta. Palgalõhet on vaja vähendada, täiskohaga töötamine peab võimaldama elamisväärse elu ja pensionipõlve. Selleks pakub mõned lihtsad ja kiiresti rakendatavad soovitused ettevõtja ja investor Endel Palla.

    Eestis tuleks tõsta kehtivat kuu miinimumpalka näiteks 100 euro võrra. Selle positiivse mõjuna saab riik täiendavat maksutulu:
    - ettevõttelt sotsiaalmaksuna 33 eurot- töötajalt tulumaksuna 20 eurot- töötaja (miinimumpalga saaja) viib raha tarbimisse, laekub käibemaksu 16 eurot- mitmesuguseid aktsiise kütuselt, energialt, pahedest, trahvidest jm ca 14 eurot
    Kokku ca 83 eurot kuus = 1000 eurot aastas
    Arvestades, et Eestis on ca 50 000 miinimumpalga saajat, siis on aastane täiendav maksutulu ca 50 miljonit eurot.
    Ma tean, et paljud sellise idee vastased ütlevad, et selliste muudatuste tõttu peame ettevõtluse lõpetama ja see kasvatab töötute arvu. Minu arvamus on, et kui ettevõte ei suuda maksta töötajatele vähemalt 500 eurot kuus, siis sellist inimesi orjastavat ettevõtet ei ole Eestisse vaja.
    Arvan, et ma palju ei eksigi, kui üle poolte miinimumpalga saajatest saavad lisaks ümbrikupalka, kusjuures ka paljud ettevõtjad näitavad enda (juhtide) palgaks miinimumi. See meede korrastaks õiglasemaks ärikliimat, vähendaks väljarännet. Tänu sisetarbimise suurenemisele paraneb ka riigi majanduskasv. Tõenäoliselt võiks selliselt 100 euro kaupa palka kasvatada järgmise nelja aasta jooksul igal aastal, jõudes 1000 euro suuruse miinimumpalgani aastaks 2020.
    Et riik areneks, on kindlasti vaja tõsta hariduse, sisejulgeoleku, infrastruktuuri, pensioni jm kulutusi. On ilmne, et on riigieelarvesse vaja oluliselt rohkem makse koguda. Eelarve täitmine ei sobi aga kindlasti energia, kütuse, aktsiiside, trahvide ja turismiteenuste käibemaksu tõstes. Nii on küll riigil lihtne makse koguda, kuid kõik need meetmed langetavad drastiliselt Eesti niigi langevat konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega.
    Makse peab riik koguma sealt, kus raha on. Näiteks finantsasutuste maksustamine. Kui ainult finantsasutuste maksustamine ei ole Euroopa Liidus võimalik, siis miks mitte kehtestada kõigile ettevõtetele tulumaks 10–12% kasumist? See on konkurentsivõimeline naaberriikide (Läti, Leedu), rääkimata teiste ELi riikide ees.
    Paljud ettevõtted lahkuvad Eestist naaberriikidesse kõrgete energia- ja tööjõumaksude tõttu (nt Estonian Cell, Ericsson, PKC Group jt). Klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumise tõttu ei tule lääne investorid Eestisse, sest see on neile võõras ja nende arvates pole see jätkusuutlik. Arenevatele, uutele ja väljaspool Tallinnat-Harjumaad asuvatele (loodavatele) ettevõtetele tuleks rakendada tulumaksusoodustust. Miks mitte rakendada tulumaksusoodustust ka uutele välisinvesteeringutele selliselt, nagu need kehtisid Eestis kuni 2000. aastani? Siis valitses siin välisinvesteeringutebuum, mis praeguseks on vaibunud, ja otse vastupidi, ettevõtted lahkuvad, suureneb töötus.
    Praeguse koalitsiooni riigi konkurentsivõimet alandavad maksutõusud ja ümbrikupalka soodustavad aastased tagasimaksed on meie riigile ja rahvale hukatuslikud. Veel ei ole hilja need rumalused peatada ja töötada välja konkurentsivõimet ja elujärge parandavad meetmed.
    Autor: Endel Palla
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
30 aastat palgatõusuta: Jaapan survestab ettevõtjaid töötajatele lisa andma
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.