• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka riigivõlg puhtalt lehelt

    Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.Foto: Eiko Kink

    Kreeka kriisi protsessis on vajalik läbirääkijatel jätta kõrvale emotsioonid ning tegutseda pragmaatiliselt ehk puhtalt lehelt analüüsida Kreeka riigivõla teenindamist, leiab Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.

    Analüüsi horisont on seejuures pikem kui 5 aastat. Lahenduseks võivad olla põhiosamaksete sidumine majanduskasvuga või teised variandid, aga selge on see, et tavapärased laenude teenindamise põhimõtted täna ei kehti.
    Toetan Kreeka jäämist eurotsooni ja Euroopa Liidu liikmeks. Võimalik euro rahaliidust lahkumine ei ole ühekordse mõjuga sündmus. Sellel on oluliselt suurem mõju ka näiteks Suurbritannia kodanikule, kes lähitulevikus võib seista veel konkreetsema jah/ei otsuse ees. Antud riigi otsuse mõju on kordades olulisem kui Kreeka praegused valikud.
    Nädalavahetuse referendumi otsus ei ava Kreeka pankade uksi klientidele kohe. Jah või ei otsused mõjutavad Kreeka Keskpanga likviidsuse juhtimise nõudeid ning piirangute ulatust ja karmust. Kreeka ühiskonnal ei ole hinnanguliselt võimet üle ühe kuu oma rahavarudest elada. Raha vereringe peab mingil tasemel taastuma.
    Kreeka riik ja võlausaldajad peavad uuel katsel lähenema pragmaatiliselt riigivõla teenindamise võimekusele. Tuleb kasutusele võtta võlgade restruktureerimise põhimõtteid, mida pangad rakendavad, kui usuvad kliendi, antud juhul riigi, saneerimise võimekusse. On lubatud ka mõelda, et eesmärgiga säilitada 2/3 kohustustest, tuleb vajadusel 1/3 osas järele anda ehk panga mõistes maha kirjutada. Laenud tuleb vabastada vähemasti 2–3 aastaks põhiosa maksetest, et anda aega taastuda ja kohaneda. Erakordset seisu ei saa finantsraamatu traditsiooniliste põhitõdede järgi lahendada.
    Lähiminevikust on julgustav Kreeka naabri Küprose pangasüsteemi restruktureerimine aastal 2012. Loomulikult on eri riikide finantsseisund ja juurpõhjused erinevad. Küprosel restruktureeriti erakordselt ja kiiresti pangandussüsteem ning riigi majandus taastus 3 aastaga. Majanduse taastumise võime on omane igale riigile, sealhulgas Kreekale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.